Maailma Terviseorganisatsiooni esindaja Eestis Jarno Habichti hinnangul on Eesti üle saamas arenguriike ja Ida-Euroopat kimbutavatest rahvatervise muredest ja liikumas rikaste riikide suunas.
Eesti rahvast hakkavad kimbutama rikaste riikide tervisehädad
/nginx/o/2020/10/30/13445326t1ha8f2.jpg)
18. november 2010, 09:31
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Me hakkame seljataha jätma neid arengu- ja arenevate riikide ja Ida-Euroopa probleeme, mis on nakkushaigused, ja selle tõttu hakkame me nägema rohkem kasvajaid, südame-veresoonkonnahaiguseid, mis on suur probleem. Me muutume nii ühiskonnalt kui ka rahvatervise profiililt rikaste riikidega sarnasemaks,» rääkis Habicht Vikerhommiku intervjuus.
Viimase 10-15 aasta suuremate saavutuste sekka arvas terviseorganisatsiooni esindaja tuberkuloosi ja HIV kontrolli alla saamise ning samuti kriisi ajal kahanenud alkoholi tarvitamise ja toitumisharjumuste tervislikumaks muutumise. Nende edusammude põhjal ja Eesti taustsüsteemi arvestades andis ta eestimaalaste tervisele hindeks tubli nelja. Samas möönas Habicht, et Põhjamaadest jääme me ikka maha keskmise eluea poolest ning alkohol on paljude riikidega võrreldes Eestis ikka suur probleem.
Tuleviku väljakutseks pidas ta kriisist väljumise aega – kui tuleb uus majanduskasv, kas siis jääb püsima alkoholi tarvitamise langustrend, kas inimesed teevad ka edaspidi tervislikke valikuid.
«Kas siis suudame luua keskkonna, kus inimesed teevad ka tervislikke valikuid ja et need tervislikud valikud oleksid kerged tulema,» ütles Habicht.