Kalamaja hipstereid ootab HIV-testimine

Triin Ärm
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
HIVi kiirtest on muutunud üha täpsemaks.
HIVi kiirtest on muutunud üha täpsemaks. Foto: Aldo Luud / Õhtuleht

Lisaks suurhaiglatele plaanivad ka perearstid teha tulevikus ise kõigile Põhja-Tallinna ja Ida-Virumaa 19- kuni 59-aastastele inimestele HIVi kiirteste.

Selleks esitas perearstide selts haigekassale taotluse lisamaks HIVi kiiranalüüsid tervishoiuteenuste loetellu.

Haigekassa hakkab seltsi taotlusega tegelema uuel aastal. Tervishoiuteenuste loetelu muudetakse ravikindlustuse seaduse 31 paragrahvi alusel. Uue teenuse puhul hindavad eksperdid mõju patsiendi tervisele ehk meditsiinilist tõenduspõhisust, kulutõhusust, mõju ravikindlustuse eelarvele ning mõju ühiskonnale ja tervishoiupoliitikale. 

Kui haigekassa taotluse rahuldab, saaks kiirtestimine alata 2017. aastal.

HIVi test vaikimisi

Perearstide seltsi juht Diana Ingerainen proovis Järveotsa perearstikeskuses pilootprojekti käigus, kuidas toimiks perearstikeskuses masstestimine. «Võtsime selle ette, sest muidu öeldakse, et perearstid ei tee ja ei saa,» rääkis ta. Projekti käigus katsetati, mismoodi ja kellele oleks mõistlik kiirteste teha ning jagati ka soovitusi, kuidas perearste testimistesse kaasata.

HIVi kiirtestiks võetakse proove teiste analüüside seas. Osal Ingeraineni projektis olenud patsientides tekkis testitegemise ees hirm. Mõned keeldusid küll esialgu, kuid oli pärast nõus. «Oleks huvitav teada, miks inimestel see tunne tekkis, kui polnud põhjust,» tõdes Ingerainen, kelle sõnul projektis selle aspektiga tegelemiseks aega ei jäänud.

«Loomulikult toob see perearstidele juurde koormust,» tõdes Ingerainen. Ta lisas, et masstestimine pole vajalik kõigis perearstikeskustes, vaid neis piirkondades, kus avastatakse palju HI-viirusega nakatunud inimesi. Uusi juhte leitakse seltsi juhi sõnul just Ida-Virumaalt ja Tallinnast.

Hoolimata lisakoormusest ei suhtu perearstid Ingeraineni hinnangul mõttesse halvasti. «Halvasti võivad nad suhtuda siis, kui peavad kõigile tegema ilma lisaressursita,» ütles Ingerainen.

Pilootprojekti põhjal läheks testimise protseduur ühe inimese kohta maksma viis eurot. Testi enda hinda veel öelda ei osata. Ingeraineni sõnul on kiirtestimine muutunud aastate jooksul tunduvalt täpsemaks. 

Testimisel on Ingeraineni sõnul lisaks HIV-positiivsete inimeste leidmisele ja spetsialistile suunamisele ka teavitamise funktsioon. Testi tehes räägitakse inimesega ning toimub nõustamine, et ka edaspidi tehtud testid jääksid negatiivseks.

Keda praegu haiglates testitakse?

Praegu tehakse HIVi uuringuid näiteks Põhja-Eesti regionaalhaigla (PERHi) laboris ning seda vastavalt raviarsti tellimusele. PERHi  laboratooriumi juhataja dr Marge Kütt ütles, et uuringu tellimist ajendab enamasti kliiniline kahtlus või vajadus välistada HIV positiivsuse/AIDSi diagnoos. Operatsioonieelselt tehakse uuring samuti raviarsti tellimisel.

Lisaks tehakse HIVi uuring patsiendi verest ka kokkupuutejuhtumi korral, näiteks kui tervishoiutöötaja puutub kokku patsiendi vere või kehavedelikega.  

«Anonüümseid uuringuid me ei tee, kuna ühtegi diagnoosi ei panda anonüümsetele isikutele,» selgitas Kütt. Ta lisas, et tervishoiuteenuse osutamisel on oluline teada, kellele seda osutatakse ja see ka dokumenteeritakse. «Laborianalüüs on raviasutuse jaoks tervishoiuteenus nagu iga teinegi ja selle kehtivad samad reeglid,» lisas ta.

Küti sõnul kehtib nii labori, kui ka kogu haigla personalile konfidentsiaalsuskohustus ja uuringute tulemustest koos isikuandmetega rääkimine väljaspool oma töökohta või nende tulemuste edastamine kolmandatele isikutele, on keelatud.

Lääne-Tallinna Keskhaiglas (LTKs) tehakse patsientidele HIV-test vastavalt HIV-nakkuse testimise ja HIV-positiivsete isikute ravile suunamise tegevusjuhisele. Testi tehakse kohustuslikuna näiteks vere-, rakkude, kudede ja elundite doonoritele, HIV-positiivsete naiste vastsündinutele, seksuaalsel teel leviva nakkuse kahtlusel arsti juurde pöördujatele, tuberkuloosi kahtluse korral kopsuarsti vastuvõtule pöördujatele ning kõigile rasedatele. Harjumaal (sh Tallinnas) ja Ida-Virumaal, tuleb HIV-nakkuse suhtes testida kõiki patsiente vanuses 16–49, kes on sattunud statsionaari ja ambulatoorselt esmakülastusel. Täieliku nimekirjaga saab tutvuda siin.

«Lisaks arsti määratud testile saab ka inimene ise soovi korral HIV-testi teha,» rääkis LTK kommunikatsioonispetsialist Liisa Suba. Tema sõnul saab LTK nakkuskliiniku polikliinikus (Paldiski mnt 62) iga soovija teha tasuta ja anonüümselt HIV-testi. Polikliinikus on HIV-nõustamiskabinet, kus on tasuta nii testimine kui ka nõustamine.

Suba lisas, et kui patsient on andnud üldise nõusoleku uuringuteks, võib HIV-testi teha ka n-ö vaikimisi ehk teiste analüüside hulgas. Üldiselt võib patsientidele teha neid uuringuid, mis on neile näidustatud. HIV on Eestis oma sageduse tõttu skriininguna näidustatud.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles