Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Sotsiaalministeerium lõikas näppu

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Käo põhikoolis käiv üheksa-aastane Marie vajab igas tegevuses – istudes, seistes, pissil või duši all käies, rääkimata õues jalutamisest – spetsiaalseid rihmadega toole, laudu, kärusid, et tema nõrka keha kindlalt püsti hoida. | FOTO: Erakogu
Marie oma ema Hiie Härmiga spetsiaalses toolis ja spetsiaalse laua taga joonistamas. | FOTO: Erakogu

Mis tunne on, kui saate uuel aastal arve, mis on neli või isegi kuus korda suurem, kui sama asja eest tuli veel detsembris maksta, ja teid ei ole hinnatõusust teavitatud? Aga just niisugune ehmatus tabas sadu puudega laste vanemaid sellel nädalal.

Üheksa-aastase sügava liikumispuudega Marie ema Hiie Härm vaatas esmaspäeval lapsele hädavajalikke abivahendeid rentivast firmast saabunud arvet ega suutnud oma silmi uskuda. Kui kuue abivahendi eest tasus ta veel detsembris 30 eurot, siis nüüd oli arve 118 eurot.

«Kui ma oleksin sellist hinnatõusu detsembris ette teadnud, oleksime osa abivahendeid tagasi viinud,» arutles Härm. Aga tunnistas siis, et kõiki abivahendeid on Mariele vaja: rihmadega istet, dušitooli, seisulauda, kahte potitooli – üks kooli ja teine koju – ning spetsiaalset käru.

«Kõik lapsevanemad on paanikas,» lausus Härm, ja vähemalt kuni 300 vanemat, kes rendivad oma puudega lastele Invarust abivahendeid, kirjutaksid sellele väitele alla.

Samuti sügava liikumispuudega lapse isa Priit Nael võrdles, silmad ümmargused, oma kahe kuu arveid: detsembris tuli kolme kuu eest maksta kolme abivahendi eest 19 eurot ja nüüd ühe kuu eest 57 eurot. «Tõus on 140 eurot kvartalis,» arvutas ta.

Uued piirhinnad

Abivahendite teenuseid pakkuv ettevõte Invaru oli tõstnud ka vahendite rendihindu – firma juhatuse liikme Lauri Leinuste sõnul tõstsid nad hindu 20–25 protsenti –, mille suurusest ei olnud ette teatatud. Aga veel enam hämmastas vanemaid arvetel olevad viited vahendite kompenseerimise protsentide kohta. Puudega lastel oli seaduse järgi 90-protsendiline soodustus, aga nüüd on see näitaja langenud kuni 20 protsendini.

Leinuste selgitas, et see tuleneb detsembri viimastel päevadel kinnitatud ja 1. jaanuaril kehtima hakanud määruse sisust. Seni ei olnud abivahenditel piirhindu, mis aga nüüd on kehtestatud. Ehk siis näiteks 20-eurose rendihinna puhul jäi 90-protsendise soodustuse puhul varem vanemal katta vaid kaks eurot. Kui nüüd on sellele abivahendile kehtestatud piirhind 10 eurot, siis tuleb inimesel maksta 12 eurot ehk senise 10 protsendi asemel 60 protsenti.

See on lihtne näide, aga elu on mitu korda keerulisem ja need arvutused panevad niigi puudega lapse hooldamisest koormatud vanemal pea ringi käima. Lisaks murele, milliseid abivahendeid edaspidi endale üldse lubada saab.

Leinuste selgitusel ei puuduta piirhinnad üldjuhul täiskasvanute abivahendeid, sest need on odavamad kui laste omad.

«Kui täiskasvanu tugiraami üür on 13 eurot, siis lastel on see 50 eurot, aga piirhind on mõlemal 13 eurot,» tõi ta näite. «Vanureid, kes enamasti on abivahendite kasutajad, on maailmas palju, aga puudega lapsi suhteliselt vähe, mistõttu laste vahendeid ei toodeta massiliselt,» selgitas ta hinnaerinevuse turuloogikat.

Abivahendite saajaid on Eestis kokku ligi 70 000, puudega lapsi on nende seas umbes 1200.

Raske puudega lapse ema Ilona Reiljan tõi näiteks, et tema lapsele sobivate kingade eest, mis maksavad 240 eurot, tuli tal seni maksta 24 eurot. Uue korra järgi saaks soodustusega kaetud sellest vaid piirhinna, 55 euro jagu, ja perel tuleks endal tasuda 200 eurot. Kasvav laps vajab kolm korda aastas uusi jalanõusid.

Eilne päev, mil need ja paljud teised lood hakkasid sotsiaalministeeriumisse ja sotsiaalkindlustusametisse jõudma, kujunes ametnikele ülituliseks. Lubadus, mille amet õhtuks kõigile üüratu arve saanud vanemaile avalikult välja saatis, oli, et kõiki neid juhtumeid vaadatakse erandina ja leitakse lahendus.

Ülipuudulik teavitustöö

Kõik vanemad, kellega eile rääkisin, kõnelesid otsekui ühest suust, et nad ei teadnud, et uus kord võib sellisel määral iga pere rahakotile mõjuda. Keerulist määruseteksti ja tegelikult ka sotsiaalkindlustusameti kodulehele pandud pikka loetelu muudatustest on inimesel, kes iga päev ametlikke tekste ei koosta ega loe, keeruline lahti harutada. Nii, et saaks aru, mis kellegi jaoks konkreetselt muutub.

Sotsiaalkindlustusameti kommunikatsioonijuht Regina Salmu väitis aga, et teavitatud on küll ning loetles: puuetega inimeste organisatsioonid, kohalikud omavalitsused, maavalitsused, sotsiaaltöötajad, abivahendite firmad.

Miks ei olnud võimalik igale puudega inimesele, kes kasutab abivahendeid, lihtsalt arusaadavat teadet saata?

Salmu sõnul ei ole ametil abivahendeid saavate inimeste nimekirju – need on abivahendite firmadel. Riiklikku nimekirja alles hakatakse muutuste käigus koostama. Ametnik lisas veel, et igasuguste muutuste puhul on üleminekuaeg ja esialgsed segadused paratamatud.

Puuetega inimeste koja tegevjuhi Anneli Habichti sõnul on kahetsusväärne, et sellised segadused on tekkinud. Ta tõdes, et abivahendite firmadele on pandud muudatustega seoses suured kohustused, ning soovitas vanemail mitte kiirustada saadud arveid tasuma, vaid oodata, et olukord lahendatakse.

Liikumispuuetega inimeste liidu tegevjuhi Auli Lõokese sõnul on uues määruses, mis jõustus tõesti viimasel minutil, ka häid asju. Näiteks ei jagata abivahendeid ja nendeks raha enam maakonnapõhiselt, mis on aastaid tähendanud, et augustiks on raha maakondades otsas. Nüüd peab toimima hakkama üleriigiline süsteem: inimestel on suurem valikuvabadus endale valida abivahendite firma üle poolesaja pakkuja seast ning ka raha ei saa osas maakondades enne aastalõppu otsa.

Seda sõnumit on muutustega seoses levitanud ka sotsiaalministeerium ja sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna. Kerkinud segaduste valguses mõjub aga iroonilisena sotsiaalministeeriumi esikülje uudis, mis algab nii: «Uuest aastast muutuvad igapäevaseks eluks ja tööks vajalikud abivahendid lihtsamini kättesaadavaks ning nendega seonduv asjaajamine kiiremaks ja mugavamaks.» Ei sõnagi võimalikust hinnatõusust.

Sotsiaalministeerium ja sotsiaalkindlustusamet kordasid eile, et nüüd on inimestel võimalik valida endale parem abivahendite pakkuja. Iseenesest tore, aga sellegi kohta pole teavitus ega soovitused, kuidas ja mida otsida, puudega inimeste ja nende hooldajateni otse jõudnud. Eile õhtuks lubas sotsiaalkindlustusamet tulla vähemalt puudega laste vanemaile, kes oma megaarvetega tõtt vaatasid, appi leidma uusi abivahendite pakkujaid, kellel madalamad hinnad.

Kes ja kui palju veel firmadest hindu tõstavad, ei olnud sotsiaalkindlustusametil eile teada. Näiteks Invarust oluliselt noorema ja väiksema firma Egero juht Mati Rohtlaan tunnistas, et neil pole küll plaanis hindu tõsta ja tema sõnul ei tulnud muudatused üleöö – neist on mitu aastat räägitud ja muudatuste sisu teada. «Oleme oma tegevust selle järgi plaaninud,» lausus ta.

Pigem nägi Rohtlaan muudatustes võimalust oma klientide hulka kasvatada, kui nad suudavad soodsamat hinda pakkuda.

Bürokraatiat märksa enam

Invaru juhatuse liikme Lauri Leinuste sõnul on nad ministeeriumile suvest saadik teada andnud, et määrust on kiiremini vaja.

«Juulis oleks pidanud kõik dokumendid valmis olema, kuid ei olnud. Tegime siis parandusettepanekuid. Novembri keskel läks Invaru, ITAKi, Gadoxi ja Tervise Abi ühispöördumine ministrile ja palusime, et muudatused edasi lükataks, sest pole võimalik ettevalmistusi teha,» meenutas ta.

«Riik on jätnud igasuguse teavitustöö klientidele tegemata ja piirhindade kehtestamisega seotu on läbi mängimata,» oli Leinuste väga kriitiline. Tema sõnul on piirhindade arvutamise aluseks võetud 2014. aasta hinnakirjad ja pole arvestatud lisakohustusi, mis firmadele on pandud.

Lisakohustused, millele Leinuste viitas, on abivahenditele määratud kasutusaeg, liikumisabivahendite hooldusnõue ja hoolduse ajaks peaks tagama ka asendusabivahendi, abivahendid tuleb sisestada meditsiiniseadmete andmebaasi jms.

«Bürokraatia on väga palju suuremaks läinud,» kinnitas Leinuste. Ta tunnistas, et aasta alguses oma klientidele, puuetega laste vanemaile krõbedaid arveid välja saates teadsid nad, et sellest tuleb jama. «Meil kõigil tilgub süda verd, et lapsed saavad nii pihta, aga meile on ministeerium tingimused ette andnud ja äriettevõttena ei saa teha nii, et tore, paneme need oma kuludesse.»

Igal juhul sai Invaru eile loodetud tähelepanu ja kohtumisel sotsiaalkindlustusametis kokkuleppe, et amet võtab juhtumite lahendamisest osa, kui Invaru oma klientide kohta neile info edastab.

Sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna ei olnud eilse päeva jooksul sel teemal rääkimiseks kättesaadav.

Tagasi üles