Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Lapse haiguse puhul on abi telefonikõne kaugusel

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Kõige populaarsem mure, millega "Lastearst kuuleb" telefonil helistatakse on temperatuuri tõus. | FOTO: Panthermedia/Scanpix

Kui laps jääb haigeks, annaks iga vanem kasvõi ennast panti, et vaid pisike haigusest lahti saaks. Kuigi tihti tundub ainuõige lahendus kohe arsti juurde joosta, saab sageli abi lastearsti nõuandetelefonile helistades.

«Kindlat diagnoosi ei saa last nägemata panna, küll aga on võimalik soovitada ravimeid ja niiviisi olukorda parandada,» nendib Tallinnas juba 20 aastat tegutsenud nõuandetelefoni «Lastearst kuuleb» konsultant, lastearst Ingrid Luuk. Otsuse, kas sealt antud soovitustest piisab või tuleb last siiski arstile näidata, teeb iga lapsevanem oma sisetundest lähtudes.

Sõltuvalt lapse vanusest, haiguse raskusest ja kestusest võivad soovitused oluliselt erineda. «Kunagi ei tohi unustada, et pealtnäha süütute sümptomite taga võib peituda tõsine haigus,» lisab arst. Elustiil uuris, millised on kümme enam levinud muret, millega vanemad telefoniarsti poole pöörduvad.

Kehatemperatuuri tõusu põhjused võivad olla väga erinevad. Kõigepealt tuleb välja selgitada, millal palavik tekkis, kui vana on laps, millised on kõrvalnähud. Enamasti on põhjuseks ägedad viirushaigused.

Haiguse kolmel esimesel päeval ei pea temperatuuri iga hinna eest alandama, aga lapse vanusest ja üldseisundist sõltuvalt võib seda siiski teha. Kindlasti peab katsuma kehasoojust alla saada siis, kui see on tõusnud üle 38,5 kraadi.

Põhiliselt soovitame kasutada paratsetamooli ja ibuprofeeni preparaate, lisaks muid ravivõtted (jahutamine, sage joomine, toatemperatuuri muutmine jms). Ravimiannused on alati erinevad ja enne lapsele rohu andmist tuleb kindlasti arstiga nõu pidada.

Nohu ja köha on palaviku kõrval kaks kõige sagedasemat viirushaiguse sümptomit, millega meie poole pöördutakse. Ravi oleneb lapse vanusest, üldseisundist, haigusnähtude raskusest. Mida väiksem laps, seda enam tuleks mõelda eri raviviisidele. Alustuseks tasub anda rahustavat jooki, tarvitada lihtsaid nohu- ja köhavastaseid vahendeid (meresoolalahus, ravimtaimsed köhasiirupid). Vajaduse korral võib lasta lapsel sisse hingata sooja auru, soojendada tal rindkeret jne.

Leevendust pakub hanerasv või Hustagil, mida võib määrida lapse rindkerele ja jalataldadele. Hanerasvasalv sisaldab lisaks rasvale nuluõli ja mesilasvaha, Hustagil aga tüümiani, eukalüpti ja lavendli eeterlikku õli. Need avaldavad hingamisteedele lõõgastavat toimet.

Kui lapsel pole palavikku, võib saada abi sinepiga jalavannist. Väiksematele lastele passivad paremini ööseks jalga tõmmatud soojad sokid, kuhu on puistatud väike kogus sinepipulbrit.

Kõrvavalu kipub sageli olema nohu või köha tüsistus. Esmaabi pakub mõni valuvaigisti (paratsetamool, ibuprofeen), aga ka soojendused, ninaloputused jm vahendid, näiteks Zyrtec, mis aitab turset alandada.

Tihtipeale ei saa vanem aru, kas väikesel lapsel valutab kõrv või hammas, seepärast tasub minna temaga arsti juurde.

Peavalu kaasneb tavaliselt ägedate haigustega, aga sellel võib olla muidki põhjuseid. Valuvaigistid pole just parim lahendus, ägedate peavalude põhjuse peab välja selgitama (pere)arst või tehakse seda koguni haiglas.

Seedehäired. Kui pühade ajal on hapukapsast söödud, sellele magusaid mullijooke peale joodud ja takkapihta ohtralt maiustatud, siis on lapse seedeelundid ilmselt lihtsalt üle koormatud. Kui aga toit on olnud tavapärane, võib tegemist olla mõne seedenakkustega (enteroviirused jne). Mida väiksem laps, seda ohtlikum on talle kõhulahtisus ja oksendamine. Esmalt tasub anda lapsele juua, probiootikumi ning vajaduse korral Smectat. Kui olukord on väga hull, tuleks laps saata nakkuskliinikusse kontrolli või pidada kiiremas korras nõu perearstiga.

Lööbed võivad olla nakkuslikud või allergilised. Tuleb uurida, mida laps on söönud, kellega kontaktis olnud. Kui lasteaias või koolis on liikvel tuulerõuged vms haigused, tasuks kindlasti pöörduda perearsti poole. Nakkushaiguste puhul oleneb ravi lapse seisundist, allergiliste löövete puhul võib abi saada sellistest vahenditest nagu Zyrtec, Kestine, Claritin.

Traumad võivad juhtuda kõigiga, kuid eriti tihti kipuvad need ohustama lapsi. Kui õnnetus on käes, tuleb selle raskuse hindamisel arvestada lapse vanust ja üldseisundit, samuti seda, kas tegu on lahtise haavaga (ja kui sügav see on) või hoopis sisemise verejooksuga, mille tõsidust ei pruugi esmapilgul hoomatagi. Kui vanemal ja telefoniarstil on põhjust kahtlustada tõsist traumat, tuleb laps viia traumapunkti või pereasti juurde, kes hindab tema üldseisundit.

Mürgistusi võib tekitada olmekeemia, aga ka näiteks alkohol, mille laps on kogemata morsi pähe ära joonud. Mõnikord saavad lapsed kätte täiskasvanud pereliikmetele mõeldud ravimid, mida peavad peidetud kommideks vms. Esmalt tuleks vanematel helistada mürgistuste esmaabinumbril 16 662. Ei maksa unustada, et mürgistus võib tekitada äärmiselt ohtliku seisundi.

Võõrkehad. Sageli neelavad väikelapsed alla mänguasjade väikesi osi, sente, kellapatareisid vms, teinekord jälle topivad neid ninna või kõrva. Oluline on täpselt teada, mida laps neelas või kuhu toppis. Kergematel juhtudel saame vanemat nõustada, hullemate seisundite puhul aga suuname lapse traumapunkti või kirurgi juurde. Tegu võib olla äärmiselt ohtliku seisundiga.

Imikute probleemid. Värske lapsevanem saabub imikuga koju tavaliselt kaks-kolm päeva pärast sünnitust, kui beebil pole veel perearsti. Kui lapsel peaks midagi viga olema, annab telefoniarst nõu, mida temaga teha või kuhu minna.

Imikut võivad tabada ka nohu, köha, palavik, lööve, kollasus, kaitsesüstimisjärgsed muutused, oksendamine, seedeprobleemid. Sageli saab telefoniarst emale nõuandeid jagada, kuid pole ka välistatud, et laps tuleb saata uuringuteks haiglasse.

Tallinna lastehaigla toetusfondi tasuline nõuandetelefon “Lastearst kuuleb” on 1599 ja sinna saab helistada kella 8-24. Nõu annavad kogenud lastearstid. Minut kõneaega maksab 1 euro.

Tagasi üles