Hea tuju saladus: rääkige rõõmsama häälega

Heilika Leinus
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Oma rõõmsa hääle kuulmine teeb õnnelikumaks.
Oma rõõmsa hääle kuulmine teeb õnnelikumaks. Foto: West Coast Surfer/picture alliance/moodboard

Hiljutisest rahvusvahelisest uuringust selgub, et inimeste tuju paraneb, kui nad kuulevad, et nende hääl kõlab rõõmsamalt.

Kurb, eufooriline või närviline: inimese häälest on lihtne aru saada, kuidas ta ennast tunneb, kirjutab Deutschlandfunk. Nüüd on rahvusvaheline uurijate meeskond välja töötanud tarkvara, millega saab inimese häält manipuleerida juba enne, kui see jõuab kuuljate kõrvu. Teadlased loodavad, et sellega saab tulevikus aidata depressiivseid inimesi.

Prantsuse neuroteadlase Jean-Julien Aucouturieri sõnul on lihtne häält nii muuta, et see kõlab kas õnnelikumalt, nukramalt või kartlikumalt. Selleks, et hääl kõlaks rõõmsalt, tuleb selle tooni muuta kõrgemaks, nukrama hääle saab madalama hääletooni abil. Peale selle võib häält mitmekesistada, muutes seda mõnes kohas natuke kõrgemaks – nii kõlab see pisut elavamalt ja energilisemalt. Kui häälekõrguse muudatusi vähemaks võtta, siis on tulemuseks nukram ja monotoonsem hääl. Selle kõigega saab uurijate poolt arendatud tarkvara hästi hakkama.

Uuringu kõige põnevamaks osaks oli see, et inimesed muutuvad ka ise rõõmsamaks, kui kuulevad, et nende hääl kõlab õnnelikumalt. Teadlased palusid sajal uuringus osalenul kõvasti ette lugeda ühte teksti ja samal ajal kuulsid nad oma häält kõrvaklappidest uue tarkvara poolt moonutatud kujul, ise teadmata, et häält on muudetud.

Katsealustelt küsiti enne ja pärast lugemist, kuidas nad ennast tunnevad ja peale selle mõõdeti nende naha juhtivust, mis annab üsna täpset teavet inimese higierituse ja meeleolu kohta. Selgus, et need, kellele lasti kõrvaklappidest nende enda häält rõõmsamal kujul, muutusid lugemise lõpus õnnelikumaks. Kurba häält kuulnud inimesed muutusid aga nukramaks.

Teadlased oleksid arvanud, et inimesed püüavad oma häält korrigeerida, kui kuulevad, et see kõlab kavatsetust erinevalt. Kuid seda ei juhtunud. «See näitab, et meil on siin tegemist niinimetatud emotsionaalse tagasisidega. Teie hääl kõlab õnnelikumalt, kuulete seda ja järeldate, et olete õnnelik. Tegelikult ei olnud Te sugugi õnnelik, aga oma enda häält kuuldes usute, mida kuulete,» ütles Aucouturier.

Seetõttu usub teadlaste meeskond, et avastust saab tulevikus kasutada depressiivsete inimeste ravimisel. Psühholoogile või arstile oma muredest rääkides kuuleb inimene alati ka enda häält ja see võimendab negatiivseid emotsioone. Kui aga inimene ise kuuleb, et tema hääl kõlab samadel teemadel rääkides õnnelikumalt, siis võib tal olla lihtsam masendusse langemata samadel teemadel vestelda. Siiski ei ole veel teada, kas rõõmsam hääl ka pikas perspektiivis õnnelikuks teeb.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles