Iga kümnes inimene kannab Epstein-Barri nimelist viirust, mis tõstab nakatunute vähiriski, kuid hiljutisest uuringust selgub, et selle vastu võib olemas olla tõhus ravim.
Avastati võimalik ravi vähki tekitava viiruse vastu
Hiljuti avaldasid USA teadlased uuringu, millest selgub, et rapamütsiin võib peatada Epsten-Barri viiruse leviku inimese kehas, kirjutab Medical News Today. Epstein-Barr on esimene viirus, mille kohta tõestati, et see tekitab inimestel vähki. Michael Anthony Epstein ja Yvonne Barr avastasid selle üle 50 aasta tagasi vähikudedest kasvatatud rakkudest.
Viirused muudavad keharakkudesse sisenedes rakkude tööd nii, et need hakkavad paljundama viiruserakke. Epstein-Barri viirus mõjub sel viisil antikehasid tootvatele B-lümfotsüüdidele. Selleks, et keharakud saaksid viiruserakke paljundada, on tarvis aminohappeid, rasvu ja nukleotiide. Nende saamiseks töötlevad keharakud ümber enda sisemust.
Kui peremeesrakkudel hakkavad uute rakkude tootmiseks vajalikud ained otsa saama, siis peatavad nad pooldumise ja nii peatub ka Epstein-Barri viiruse levik. Kuid viirusel on selle vastu oma trikk. Ta juhib peremeesrakud teiste energiaallikate juurde. Tavaliselt peatab selle protsessi inimese immuunsüsteem, mis ei pruugi aga olla haigusega võitlemiseks piisavalt tugev. Näiteks võib Epstein-Barri viirus olla tavalisest ohtlikum organite siirdamise järel.
Seetõttu püüdsid USAs asuva Duke’i ülikooli teadlased eesotsas molekulaargeneetika ja mikrogeneetika abiprofessori Micah Luftigiga välja uurida, kas viiruse peatamiseks on olemas ka mõni muu moodus ja leidsidki selle. Nad avastasid, et rapamütsiini abil on võimalik takistada viiruserakke peremeesrakke uute energiaallikate juurde suunamast. Nii on selle aine abil võimalik rakkude pooldumist sisse ja välja lülitada. See on hea uudis nõrgema tervisega inimestele, kelle organism ise selle vaenlasega hakkama saada ei pruugi.