Katse: kas eestlaste D-vitamiini puudus peab paika? (5)

Heilika Leinus
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Loo autor andis samuti vereanalüüsi ja tulemused ei olnud head.
Loo autor andis samuti vereanalüüsi ja tulemused ei olnud head. Foto: Eero Vabamägi

Kuigi D-vitamiini vajadusest on palju räägitud, ei tea enamik inimesi, kas neil on ka tegelikult seda napib. Selleks, et näha, kas jutt D-vitamiini puudusest vastab tõele ja kas preparaatide võtmisest võib abi olla, käisid neli ajakirjanikku D-vitamiini testi tegemas.

Kõigil, kes D-vitamiini võtnud ei olnud, olid vereanalüüsi põhjal tulemused kehvad. D-vitamiini sisaldust veres mõõdetakse nanomoolides. Kõige vähem – 31,1 nanomooli liitris – oli veres D-vitamiini 28-aastasel naisel, kes ei olnud enne testi tegemist kunagi D-vitamiini sisaldavaid toidulisandeid võtnud.

Kõigest 32,1 nanomooli oli D-vitamiini veres ka katses osalenud 52-aastasel mehel, kes teeb aeg-ajalt D-vitamiini kuure. Viimati võttis ta D-vitamiini üheksa kuu  eest, kuigi ta raviarst on soovitanud neid süüa pidevalt. Tavaliselt on kuuride vahe veninud paari kuu pikkuseks ja alati on siis ka näidud olnud korrast ära.

Kommentaarid (5)
Copy
Tagasi üles