Haigestumine ja haiguslehel viibimine erineb erialade ja ametite lõikes väga palju, näiteks paistavad Rootsi haigekassa raporti järgi hea tervisega silma meespoliitikud ja -ametnikud, teistest rohkem on aga haiged teenindajad.
Meespoliitikud ja -ametnikud on haiguslehel haruharva
/nginx/o/2020/10/30/13445326t1ha8f2.jpg)
30. november 2010, 22:39
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rootsi meespoliitikud ja meesametnikud viibivad aasta jooksul keskmiselt haiguslehel vaid ühe päeva. Kahe haiguspäevaga aastas saavad hakkama füüsikud, sõjaväelased, juristid ja ehitusinsenerid.
Naistest teenindajad on aga haiged 25 päeva aastas ja masina operaatoritena töötavad naised 15 päeva. Kirikuõpetajad, kunstkäsitöölised ning koristajad (nii mehed kui naised) on aasta jooksul haiguslehel samuti 15 päeva.
Rootsi haigekassa analüütiku Marie Mulderi hinnangul on ilmnenud erinevused suured ja nende lahknevuste selgitamiseks on hulk põhjusi - olulised komponendid on näiteks töökeskkond, võimalus muuta haiguse korral tööaega ning elustiil.
Eesti haigekassal praegu taolised andmed puuduvad, kuid kassa avalike suhete juhi Evelin Koppeli kinnitusel võib sarnast infot oodata kevadeks, sest siis peaks valmima üks antud teemat käsitlev magistritöö.
Praegu haigekassa käsutuses oleva statistika järgi saab välja tuua, et mullu võtsid eestimaalased kokku 305 000 haiguslehte, lehe keskmine pikkus oli 15,4 päeva ning hüvitise summa päeva kohta oli ligikaudu 250 krooni.