Poole sajandi pikkuse staažiga naistearstile ja Pelgulinna sünnitusmaja naistekliiniku ravikvaliteedi juhile Eva-Kaisa Zuppingule tuli teade Punase Risti teenetemärgi kohta suure üllatusena.
Naistearst: vanemate suurt õnne on väga ilus vaadata (3)
4. veebruar 2016, 14:12
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sel aastal saab president Toomas-Hendrik Ilveselt Punase Risti teenetemärgi kokku viis arsti ja tervishoiutöötajat. Nende seas on ka Eva-Kaisa Zupping, kelle sõnul on iga elu algus üks väike ime. «Sünnituse juures ei saa kunagi tuimaks jääda. Vanemate suurt õnne on väga ilus vaadata,» ütles Zupping. Sünnitusmaja kohta ütleb ta, et see on talle nagu teine kodu, mis on elu jooksul väga oluliseks saanud.
Eriti on talle meelde jäänud üks üle 30 aasta vanune naine, kes tahtis väga last ja kellel õnnestuski tohtri abiga rasedaks jääda. «Kui see naine sünnitama tuli, oli ta hoopis teistsugune,» ütles Zupping. «Kui teised tavaliselt nutavad, sest sünnitus on valus, siis tema ainult naeratas ja rõõmustas, kui valud suuremaks läksid. Oi, varsti ta tulebki, rõõmustas see naine ja kui laps lõpuks ilmale tuli, oli tema rõõm kirjeldamatult suur. Seda lugu meenutades tuleb mul siiani pisar silma,» rääkis tohter.
Zupping asus 1968. aastal pärast ülikooli lõpetamist naistearstina tööle Tartus ja siirdus 1976. aastal tööle Tallinnasse Pelgulinna sünnitusmajja. Oma karjääri jooksul on Zupping tegelenud naistearstina, sünnitusabi andmise, opereerimise ning nii kolleegide kui ka patsientide juhendamise ja õpetamisega.
Nii tööl kui eraelus lähtub Zupping enda sõnul kahest olulisest põhimõttest, mida õpetas talle vanaema. «Esiteks olen püüdnud alati kõike, mida teen, teha võimalikult hästi. Teiseks ei ole ma kunagi kellelegi meelega teinud seda, mida ma ei taha, et mulle tehakse,» rääkis Zupping. Tema sõnul võiksid kõik inimesed nendest põhimõtetest kinni pidada.
Arsti suurim soov on see, et inimestele pakutaks kvaliteetset abi ja pisut teeb talle tuska tüütu paberitöö. «Kõige rohkem tahaks, et abi andmine, inimestega suhtlemine ja ka tüütu dokumenditöö oleks kaasaegsel tasemel,» ütles Zupping. «Eks tegijad pole paberitööd iialgi armastanud,» naerab tohter. «Kui aga pole tööd dokumenteerinud, siis ei olekski seda nagu teinud. Seetõttu tuleks paberitöö teha võimalikult lihtsaks.»
Ravikvaliteedi juhina tegeleb Zupping pidevalt ka enese täiendamisega ja teiste õpetamisega. «Keegi ei saa olla igavesti tark. Selleks tuleb ennast pidevalt edasi arendada ja õppida,» sõnas Zupping. Peale selle tegeleb ta ka juhiste koostamise ja ülevaatamisega, et need oleksid võimalikult kaasaegsed ja tagaksid kvaliteetse ravi.
Punase Risit teenetemärgi saamine tuli Zuppingule suure üllatusena, kuid igapäevases töös ja elus ei muutu tohtri sõnul seetõttu suurt midagi. «Tunnen nüüd küll veelgi suuremat vastutust, kuid teen oma tööd ikka samamoodi edasi nagu varem,» ütles arst.