Vähiravifond «Kingitud elu» sai kahe-aastaseks. Selle aja jooksul on vähiravifond kasvanud Eesti suurimaks heategevusfondiks, aidatud rohkem kui 75 eestimaalast ja kogunud ligi miljon eurot.
Vähiravifondile annetati miljon eurot
5. veebruar 2016, 13:17
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vähiravifond «Kingitud elu» on kahe aastaga plahvatuslikult arenenud heategevusfond, mis on kinkinud viimase õlekõrre, lootuse ja täisväärtuslikku elulisa enam kui 75 eestimaalasele (vanuses 20-83), kelle jaoks haigekassa vahendeid ei jätku, teatas vähifond. Seejuures on «Kingitud elu» saanud seni aidata absoluutselt kõiki, kes on fondi poole pöördunud ja kuuluvad fondi sihtgruppi – nn mittekulutõhusate vähihaigete hulka.
Veebruaris 2014 nullist alustanud fond on kasvanud Eesti suurimaks heategevusfondiks, kogunud kokku ligi miljon eurot annetusi ning panustanud vähiravisse üle 600 000 euro eraraha. «Sisuliselt võib öelda, et iga eestlane on annetanud vähihaigetele ühe euro – miljon on koos, täpsemalt välja jagatud,» ütles vähifondi asutajaliige Janek Mäggi.
«Vähiravifond on erakordne selle poolest, et kassa on alati tühi, aga abi saavad siiski kõik,» rääkis Mäggi, kelle sõnul pööratakse just eraalgatusele ühiskonnas leiduvate probleemide lahendamisel liiga vähe tähelepanu. «Ühena kahest elusolevast asutajaliikmest tajun, et me võiksime ühiskonnana olla oluliselt rohkem avatud uutele algatustele – kui meil on probleem, pole mõtet loota, et poliitikud on esimene võimalus. Parem teeme ise ära,» rääkis Mäggi. «Kingitud elu on minu jaoks mulle kingitud elu – elu on minu jaoks oluliselt avardunud. Kui me kaks aastat tagasi fondi asutasime, ei osanud ma kuidagi arvata, et me suudame aidata niivõrd paljusid inimesi niivõrd suurte summadega.»
Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski rõhutas ka riigi rolli tervishoiupoliitikas. «Eestis on kaks haigust, mille tagajärjel sureb kõige rohkem inimesi. Tapja number üks on südame-veresoonkonna haigused ja tapja number kaks on vähk,» ütles minister. «Kui vähiravis on tähtis inimese enda panus tervislikesse eluviisidesse, on oluline ka riiklikku poliitikat õiges suunas juhtida,» ütles Ossinovski. Selles, kas eraldi vähistrateegiat tarvis oleks, minister siiski kahtles. Tema sõnul on erinevate strateegiate arvu püüdnud killustumise vältimiseks vähendada ka Euroopa liit.
Minsitri sõnul ei ole ka ühegi riigi ravikindlustusvahendid piisavad ning need ei jõua kunagi järele ravimitööstuse innovaatilistele lahendustele. «Selles kontekstis on mul erakordselt hea meel, et viimastel aastatel on Eestis tekkinud mitmeid heategevuslikke algatusi. Arvan, et «Kingitud elu» on üks väljapaistvamaid ja edukamaid selles kontekstis, mis ühelt poolt on viidanud teatud ravikindlustussüsteemide kitsaskohtadele ning ühtlasi olnud suunatud nende probleemide lahendamisele,» rääkis Ossinovski.
Haigekassa juhatuse liikme Kuldar Kuremaa sõnul on vähiravi võimaluste avardamine olnud üks ravikindlustuse prioriteete. «Ravikindluspaketi täiendamisel on ressursside piiratuse juures oluline alati hoolikalt kaalutleda ravist või ravimist saadavat tervisekasu, alternatiivide olemasolu ning maksumusi,» sõnas Kuldar Kuremaa. «Tahame tunnustada fondi, kes on Eesti inimeste toel neid võimalusi laiendanud. Tänu aktiivsele pühendumisele on saavutatud lai kõlapind. Üheskoos on meil võimalik pakkuda Eesti elanikele lahendusi.»
Vähiravifond «Kingitud Elu» asutasid 5. veebruaril 2014 Hille ja Toivo Tänavsuu ja Janek Mäggi. Fond hüvitab annetustest kogunevate võimaluste piires nende patsientide raviarveid, kelle ravimeid Eesti Haigekassa ei kompenseeri. Raha tuleb sihtasutusele tehtud annetustest.