Kurikuulsaks saanud haigus pole Eestist kuhugi kadunud

Triin Ärm
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tuberkuloosihaige kopsud.
Tuberkuloosihaige kopsud. Foto: Reuters / Scanpix

Tuberkuloosiarsti dr Manfred Danilovitši kinnitusel ei ole 90-ndatel kurikuulsaks saanud haigus Eestist kadunud – esialgsetel andmetel registreeriti 2015. aastal Eestis kokku 214 tuberkuloosijuhtu.

Doktori sõnul ei pea paika levinud arvamus, et tuberkuloos on ainult asotsiaalsete inimeste haigus – tänapäeval on paljud nakatunutest tavalised, eluga hästi toime tulevad inimesed, kellel on mingil põhjusel immuunsus nõrgenenud, teatas Powerhouse kommunikatsioonibüroo. 

«Kopsutuberkuloos on õhu teel leviv piisk-nakkushaigus, mis levib, kui haigust põdev patsient köhib või aevastab, kuid enamasti eeldab tuberkuloosi nakatumine siiski pikemaajalist kontakti haigega,» selgitas dr Danilovitš, kes on üle 15 aasta olnud maailma tervishoiuorganisatsiooni (WHO) tuberkuloosi ekspert Euroopa piirkonnas.

Arsti sõnul suudab suudab inimese organism tuberkuloosipisikuga üldjuhul ise võidelda. Tervel inimesel on elu jooksul risk tuberkuloosi haigestuda umbes 5-10 protsenti, samas kui näiteks HIV-positiivsel on see tõenäosus lausa 50 protsenti, märkis dr Danilovitš. «Kokkuvõttes määrab selle, kes haigeks jääb, paljuski inimese immuunsus. Seda omakorda mõjutavad erinevad haigused, aga ka näiteks toitumine, stress ja inimese eluviisid,» tõdes ta.

Tervise Arengu Instituudi esialgsetel andmetel registreeriti Eestis 2015. aastal kokku 214 tuberkuloosijuhtu, mida on 30 patsiendi võrra vähem kui eelmisel aastal. Esmahaigestunute arv vähenes ligi 20 protsenti (vastavalt 206 ja 166 juhtu), vähem diagnoositi ka ravimresistentseid haigusjuhte. 2015. aastal haigestus kaks last.

Oluline on teada, et tuberkuloositekitajaga nakatunud inimene ei ole automaatselt teistele nakkusohtlik. WHO andmetel on 1/3 maakera elanikest kokku puutunud tuberkuloosibakteriga, kuid ei pruugi sellest kunagi teada saada. Inimene muutub teistele nakkusohtlikuks alles siis, kui immuunsuse langusest tingitult bakterid hakkavad paljunema ning põhjustavad erinevates organismi osades (90 protsenti kopsus) põletikukoldeid, mis omakorda sisaldavad palju tuberkuloositekitajaid sisaldavat materjali.

«Aktiivset kopsutuberkuloosi põdevatel inimestel on sümptomiteks pikka aega kestev köha, nõrkus, kaalu- ja isukaotus, palavik ning öised higistamishood, mille esinemisel tuleks ilmtingimata arsti poole pöörduda,» soovitas dr Danilovitš. Kindlasti tuleb tuberkuloosi suhtes testida ka neid, kelle lähiringis on tuberkuloosi diagnoositud või kes ise teavad, et nad on tuberkuloosipatsiendiga kokku puutunud – ja seda isegi juhul, kui neil märgatavad sümptomid puuduvad.

Dr Danilovitši kinnitusel kuuluvad tänapäeval Eestis tuberkuloosi riskirühmadesse HIV-positiivsed, alkoholi- ja narkosõltlased, nõrgestatud immuunsusega inimesed nagu diabeetikud, raskest operatsioonist taastujad, mitmeid muid tõsiseid kaasnevaid haigusi põdevad inimesed, samuti  vanemaealised. Samas näeme, et haigestuvad ka pealtnäha tavalised, terved inimesed. Seega Eestis ei ole ühtegi ühiskonnakihti, kus tuberkuloosi ei esineks.

Alates 90-ndate lõpust on Eestis tuberkuloosi haigestumine järk-järgult langenud. Täna on Eesti tuberkuloosi haigestumiselt Euroopas keskmiste hulgas, kuid haigestumine on siiski 2,5 korda kõrgem kui näiteks Põhjamaades. Meil on jätkuvalt probleemiks multiravimiresistentsete ehk ravile raskesti alluvate patsientide suur osakaal, mille juured peituvad samuti 90-ndate puudulikus ravisüsteemis. Tuberkuloosi nakatunutest on Eestis ravimiresistentseid umbes 17-20 protsenti, samas kui Põhjamaades on see näitaja ca 0,5-1 protsenti. Siiski, ka nende haigete arv eelmisel aastal oluliselt vähenes.

Viimase paari aasta jooksul on tekkinud uus võimalus keeruliste tuberkuloosijuhtude ravis – peale 45-aastast pausi tulid Euroopas turule kaks täiesti uut tüüpi tuberkuloosiravimit, mis kliinilistes uuringutes on näidanud häid tulemusi ka multiravimiresistentse tuberkuloosi puhul. 2015. aastast on mõlemad uued ravimid ka Eestis kättesaadavad. Spetsialistid on lootusrikkad – sest kui suudetakse pidurdada ravimresistentse tuberkuloosi levikut, on lootust panna piir tuberkuloosi jätkuvale levikule elanike seas.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles