Bostoni ülikooli meditsiinikooli uuringust selgub, et neil, kes teevad keskealistena vähem trenni, on 20 aastat hiljem väiksem aju.
Laiskus võib aju kahjustada
12. veebruar 2016, 23:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuigi kehalise aktiivsuse säilitamine võib olla keeruline, on see paljude teadlaste ja arstide sõnul hädavajalik, sest nii saab nende hinnangul ära hoida südamehaigusi, diabeeti, ülekaalulisust, kõrget vererõhku ja insulti, Medical News Today. Liikumisharrastus võib hoida ka kontrolli all kolesterooli taseme, parandada une kvaliteeti ja aidata mõnesid vähiliike vältida.
Ajakirjas Neurology hiljuti ilmunud uurimu näitab aga ka, et sport võib olla abiks aju suuruse säilitamisel vanemas eas. Uuringu viis läbi Nicole Spartano, kes kasutas Framinghami südameuuringu andmeid. Selle käigus tegid 1583 dementsuse ja südamehaigusteta keskmiselt 40-aastast inimest testi, milles hinnati nende füüsilist vormi.
Kahekümne aasta pärast hinnati taas samade inimeste füüsilist vormi ja tehti ka üksikasjalikud magnetresonantstomograafia uuringud. Kehalise vormi hindamiseks mõõdeti aega, mis südamel kulus rütmisageduse tõusmiseks.
Uuringust selgus, et halvemas füüsilises vormis inimeste aju vananes kiiremini. Iga kaheksa ühiku kohta, mille võrra katses osalenud füüsilise koormuse testi halvemini tegid, kahanes ajumaht nii palju, et see vastas kahele aastale vananemisele. Kui vaatluse alt jäeti välja adrenaliinitaset reguleerivaid ravimeid võtvad ja südamehaigustega inimesed, siis oli aju vananemine väiksema kehalise suutlikkuse tõttu poole aeglasem: kaheksale füüsilise vormi languse ühikule vastas sel juhul ühe aasta võrra kiirem vananemine.
Spartano sõnul on tulemuste peamiseks põhjuseks see, et trenni tegemine võib suurendada vere ja hapniku juurdevoolu ajule ja parandada aju plastilisust ehk võimet olla pidevas muutumises.