Eelmisel nädalal (6.- 12. detsember) vähenes üheksa protsendi võrra ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse haigestunute hulk, kuid samal ajal kasvas 13 protsendi võrra gripile viitavate sümptomitega haigestunute arv.
Gripitunnustega haigestunuid tuli juurde
16. detsember 2010, 13:47
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Terviseameti andmeil pöördus arstide poole nädala jooksul kokku 4149 inimest, neist laste osakaal oli üle 55 protsendi.
Laboratoorse kinnituse sai kuus gripiproovi, neist viis olid A ja üks B gripp. Eestis on ringlemas nii A gripiviiruse alatüüp H1N1(2009) ehk pandeemiline gripiviirus kui ka A gripiviiruse alatüüp (H3N2).
Kokku kinnitati laboratoorselt 33 proovi. Valdavalt oli tegu adenoviiruste ja paragripiviirustega, vähemal määral leidus ka RS viirust.
Gripi epideemilist levikut meil siiski veel täheldatud ei ole, haigestumise intensiivsus püsib endiselt madalal tasemel. Haigestumised on peamiselt seotud muude respiratoorseid nakkusi põhjustavate viirustega.
Euroopas püsib gripi haigestumine samuti madalal tasemel, välja arvatud Inglismaa, Venemaa ja Ukraina, kus haigestumuse intensiivsust hinnatakse keskmiseks. Inglismaal hinnatakse gripiviiruse levikut laialdaseks, teistes Euroopa riikides on registreeritud üksikud laboratoorselt kinnitatud gripijuhud.
Seni pole täheldatud muutusi pandeemilise gripiviiruse A/H1N1 geneetilises ja antigeenses struktuuris ega patogeensuses, mis lubab oletada, et käesoleva hooaja gripi raskusaste sarnaneb eelmisele, pandeemilise hooajale. Enim on ohustatud väiksed lapsed ja riskirühmadesse kuuluvad inimesed, kel on soovitav ennast vaktsineerida.