«Radar» jälgis Eesti tuntuima kohtuarsti tööpäeva (1)

Heilika Leinus
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Elektriseadmete kasutamine vannitoas võib lõppeda surmaga.
Elektriseadmete kasutamine vannitoas võib lõppeda surmaga. Foto: «Radar» / Kanal 2

Igal hommikul alustavad kohtuarstid öösel kohale toodud surnukehade lahkamist. Eesmärgiga selgitada surmapõhjuseid. Kanal2 saade «Radar» jälgis Eesti tuntuima kohtuarsti Tanel Vaasi tööpäeva, mis algas kahe lahanguga.

Kell on 8 hommikul. Tallinnas, Mustamäel asuvas Kohtuekspertiisi Instituudis alustavad oma tööpäeva kohtuarstid. 49-aastane Tanel Vaas on kohtuarstina töötanud 20 aastat. Tartust pärit mees on lahanud 1500 - 2000 inimest. Täpselt pole ta arvet pidanud.

Enne kui kohtuarst hakkab tuvastama viie öösel kohale toodud laiba surmapõhjuseid, valmistatakse surnukehad preparaatorite poolt ette.

Preparaatorid on tugevad mehed, kes võtavad külmikust surnukeha, pesevad seda ja teevad standardprotseduure - rinnakorvi lahtisaagimine, sisikonna eemaldamine, skalpeerimine, kolba lahti lõikamine ja aju eemaldamine. Siis on surnukeha valmis ja lahanguarst võib oma tööga alustada.

Tänaste surnukehade kohta ütleb doktor Vaas: «Tundub, et on selline tavaline päev. Mõni on natuke hapuks läinud.»

Kõige igapäevasemalt puutume doktor Vaasi kolleegidega kokku seriaali CSI vahendusel. «CSI on ilus muinasjutt. Surmapõhjuseid ei avastata tundidega. Ma alguses vaatasin seda seriaali küll, aga... ütleme, et ma näen oma töös huvitavamaid asju.»

Lahangusaalis võtab koha sisse roisulõhn. Meenutab see suveõhtust lehka turu lihasaalis, kus maha tilkunud verd ja lihatükikesi kõiki ära ei jõuta koristada. Vahe on ainult selles, et turul müüdav liha sõi elusast peast ainult muru ja heina. Inimese sisikond on elustiili tõttu tunduvalt vängema haisuga.

Lahangu alguses teeb kohtuarst välise vaatluse. Tal on taskus diktofon, mis salvestab kõik tähelepanekud. Hiljem saab neid vajaduse korral võrrelda sündmuskoha vaatluse infoga.

Tanel Vaasi ülemus on Kohtuekspertiisi Instituudi (EKEI) juht Üllar Lanno. Mehed on ea- ja kunagised õpingukaaslased. «Doktor Vaas on tõenäoliselt oma 20-aastase kohtuarsti töö jooksul kõige paremat üle-Eestilist vägivaldse surma juhtumite analüüsi teadev inimene, kuna ta on töötanud kõikides Eesti regioonides,» kirjeldab Üllar Lanno oma kolleegi.

Lahangusaalis avab doktor Tanel Vaas surnud inimese mao. See võimendab senist roisulõhna juba väljakannatamatuks. Millised on aga Eesti kohtuarstide kõige õõvastavamad lahangud?

EKEI juht Üllar Lanno: «Teatud vastikustunnet on tekitanud Talleggi jäätmehoidlast leitud noore naisterahva mitu päeva seal olnud surnukeha. Ja siis Haabersti järve jäält leitud keha, mille jäsemed ja pea olid eraldatud. Kõik sellised jõhkrad vägivallad, mis tekitavad küsimust – milleks seda kõike teha oli vaja.»

11-aastane leiti vannitoast surnuna

Doktor Tanel Vaas: «Psühholoogilised probleemid on juhtumitega, mis puudutavad lapsi. Neid lahanguid on tavapärasest raskem teha. Kui mul endal olid lapsed väiksed, siis palusin kolleegidel neid lahanguid teha. Nüüd on mul lapsed juba suured. Säästan ise noori emasid praegu ja võtan laste lahangud enda peale.»

«Poolteist kuud tagasi toodi mulle lahangule üks 11-aastane poiss, kes leiti surnuna vannitoast. Miks peaks laps ära surema? Pärast lahangu ja analüüside ära tegemist selgus, et ta oli surnud vingumürgitusse. Tuli välja, et vannitoas oli gaasiboiler. Vannituba polnud ventileeritav ja ema oli paar päeva varem pärast duši all käimist tundnud ennast halvasti. Ja kui ma oma kolleegidega jagasin seda juhtumit, siis Tartust öeldi, et seal oli üks samasugune juhtum. Inimesed peaksid olema ettevaatlikumad ja kontrollima, et nende vannituba, kus on gaasiboiler, oleks ventileeritavad,» paneb doktor Vaas selle kõikide lastevanemate südamele.

Doktor Vaas on väliselt väga efektne - kõrvarõngad, pats ja silmatorkavalt punane riietus. Ei ole just tavapärane arusaam klassikalisest doktorist. Kuid nagu selgub, siis Eesti kohtuarstinduses on koloriitseid kujusid veelgi.

Üllar Lanno: «Inimene oli 54 aastat oma elust olnud kohtuarst. Käis tööl valgete pitskinnastega ja oli sündinud 1915. aastal, säilitades seda stiili tänase päevani.»

Lahang, mida jälgisime, on saanud läbi. Kahtlemata aitab selle töö juures selget pead säilitada hea nali. Mitte keegi ei pahanda, et see on vastavalt olukorrale ka üsna must huumor. «Vaatamata meie pingutustele ta ei ärganud siiski ellu!»

Doktor Vaasi hinnangul suri meie jälgitav lahangupatsient südamehaigusesse. Midagi lõpliku ta siiski öelda ei saa. Edasi lähevad surnukehalt võetud koed analüüsilaborisse, mis siis kinnitab doktor Vaasi arvamust või siis toob välja uue võimaliku nüansi.

Kohtuekspertiisi Instituuti jõuavad surnukehad, mille puhul kahtlustatakse mitteloomulikku surma. «Minu jaoks on kõige põnevamad juhtumid need, kus ma saan abiks olla politseile kuriteo lahendamisel,» ütleb Tanel Vaas põhjuseks, mis hoiab teda morbiidse töö juures.

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles