Uni on eluks niisama vajalik kui söömine ja joomine, seda on vaja nii energiavarude täitmiseks, pingete maandamiseks kui ka organismi vastupanuvõime parandamiseks. Mida aga unehäirete korral teha?
Sisuturundus
Kuidas parandada une kvaliteeti?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uneprotsesse mõjutavad tänapäeval kõige enam nutitelefonid, arvutiekraanid, televiisorid jm tehnoloogilised sinist valgust kiirgavad vidinad. See valgus on inimaju jaoks päeva ja erksuse valgus, mis peletab une, põhjustab meie igapäevast und mõjutava hormooni melatoniini tootmise vähenemist ja soodustab seega uneprobleemide teket.
Lisaks sinisele valgusele tekivad unehäired tihti kevadel, mil väljas hakkab taas valgemaks minema. Kui pimedal talvisel perioodil saab organism silma võrkkesta kaudu signaali melatoniini tootmiseks, siis kevadel, millal päevad on pikemad ja ööd lühemad, väheneb melatoniini tootmine. Seetõttu võib õhtul tekkida raskusi uinumisega, esineda rohkem öiseid ärkamisi ja muid kaebusi, mis segavad ühtlast ja sügavat und. Ka vananedes väheneb melatoniini tootmine, seega võivad uneprobleemid sagedamini kimbutada eakaid.
On kindlaks tehtud, et kui inimesed kasutavad õhtul pärast üheksat töötegemiseks telefoni, on nad järgmisel hommikul rohkem väsinud. Uurijate hinnangul võivad mõned tunnetada lausa pohmellilaadset tunnet. Ühelt poolt on põhjuseks ärevus, mis takistab uinumist ja kosutavat und, teisalt aga mõjutab und ekraani värv. Sinist värvi peetakse äratavaks ja ergutavaks, oranži aga uinutavaks. Sinine valgus tõstab organismis stressihormooni kortisooli taset, mistõttu võib inimene muutuda tujukamaks.
Melatoniini head omadused
Melatoniin parandab une kvaliteeti ja päevast toimetulekut, aidates ära hoida häireid organismi ööpäeva režiimis ja biorütmis. Ööpäevane rütm on kui sisemine bioloogiline kell, mis reguleerib, millal inimene muutub uniseks ja millal on ärkvel.
Lisaks mõjub melatoniin rahustavalt, lõõgastavalt ja stressi maandavalt, avaldab mõju sisesekretsiooni näärmetele, reguleerib menstruaaltsükleid, stimuleerib seksuaalelu ning osaleb vererõhu, seedetrakti funktsioonide ja ajurakkude töö reguleerimises. Melatoniinipuudus võib muuta organismi haiguste suhtes haavatavamaks, uuringute alusel võib suureneda ka rinna-, munasarja- ja eesnäärmevähi risk. Teadlaste arvates võib melatoniin tänu antioksüdantsele omadustele aeglustada vananemist ja tugevdada tervist.
Seega tuleb organismis olemasolevat melatoniini hoida. Piirata tuleb kofeiini, alkoholi ja nikotiini tarbimist, kuna need mõjutavalt otseselt melatoniini tootmist. Üle võib vaadata ka igapäevase toidusedeli, sest melatoniini leidub näiteks kaerahelvestes, maisis, riisis, odras, tomatites ja banaanides. Hea une nimel tasub tund enne voodisse minekut midagi neist süüa. Ka süsivesikurikas toit tõstab melatoniinitaset. Mõned vitamiinid, näiteks B3 ja B6 võivad samuti soodustada melatoniini tootmist. Vitamiini B3 leidub suurel hulgal päevalilleseemnetes, nisuterades, odras, vitamiini B6 aga nisuterades, porgandis, sarapuupähklis, sojas, läätsedes, krevettides ja lõhelistes.
Unetuse tagajärjed
Kindlasti on meist paljud vähemal või rohkemal määral unetusega kokku puutunud. Probleem tekib siis, kui unepuudus vaevab pikemalt. Magamatus vähendab kasvuhormoonide tootmist, pärsib õppimist, mälu ja keskendumisvõimet, alandab töövõimet ning tunnetuslikku ja liigutuslikku sooritusvõimet samamoodi kui alkohol juba nädalaga. Pikaaegse unevaeguse korral kaotab organism võime efektiivselt end kaitsta haigustekitajate eest ja kehatemperatuuri reguleerida. Kroonilise unetuse all kannatavate inimeste tüüpilisteks tervisehäireks on näiteks pea- ja seljavalud ning seedehäired. Unehäirete tõttu on väsimusest tingitud autoõnnetuste risk kaks korda suurem. Unetus võib olla üheks riskifaktoriks depressiooni või ärevushäire kujunemisel.
On leitud, et teatud ajupiirkond, mis osaleb inimese söögiisu reguleerimises, aktiveerub tugevamini unepuuduse tagajärjel, mistõttu tekib meil isu magusa ja rasvase toidu järele. Paljud uuringud on näidanud, et unepuudus mõjutab ka insuliinitundlikkust ja süsivesiku ainevahetust. Kui magame liiga vähe, suureneb stressihormooni kortisooli eritumine, mis omakorda suurendab insuliini eritamist. See omakorda raskendab keharasvade lagundamist, nii et kaalu langetamine muutub keerulisemaks.
Seetõttu tuleb ka unehäirete korral võimalikult vara pöörduda spetsialistide poole, et unehäiretele toimiv lahendus leida.
Abi vitamiinidest ja palderjanist
Alati võib uneprobleemidega ka apteeki pöörduda, kus on saadaval erinevaid und soodustavaid taimseid rahusteid ja toidulisandeid. Näiteks on mineraalainetel und soodustavad toimed kaltsiumil, magneesiumil ja fosforil. Sarnase toimega on ka vitamiin B6, mida soovitatakse võtta päeva esimesel poolel, sest alguses on sellel ergutav toime. Vitamiini B3 on aga parem võtta õhtul koos kaltsiumi (1000 mg) ja magneesiumiga (500 mg), mis samuti tõhustavad melatoniini tootmist. Lisaks on mõne preparaadi koostises aminohape L-teaniin, mis omab rahvustavat ja lõõgastavat toimet ning mõjub positiivselt une kvaliteedile.
Apteegist leiab ka melatoniinitablette ja suukaudseid tilkasid, mida võetakse õhtuti enne uinumist. Need sobivad suurepäraselt ka eakatele, aga ka näiteks öistes vahetustes töötajatele, kelle ööpäevane biorütm on seetõttu häiritud.
Ravimtaimedest sobib uinumiseks kasutada näiteks humalat või melissi, aga ka harilikku palderjani, mida tuntakse rahustava, depressioonivastase ja krampe leevendavate omaduste tõttu. Stressirohkeks perioodiks võib sobida rahustava ja lõõgastava toimega palderjani- ja humalaekstrakti sisaldav Benosen, palderjanijuurt ja melissi sisaldav Sedogelat forte, palderjanijuurt, risoomi ja eeterlikke õlisid sisaldavad Tervisepüramiid Becalm tabletid, melissi, viirpuud, palderjani, humalat ja veiste-südamerohtu sisaldavad Relaxen Caps või Relaxen Forte.
Ka sidrunmelissi ja kummeliekstrakti, L-teaniini, magneesiumi ja B-grupi vitamiine sisaldav Melissa Dream aitab lõõgastuda, hästi välja magada ja reipana ärgata. Nervostrong kapsleid soovitatakse kasutada stressi ja närvipinge, närvilisuse ja rahutuse, üleväsimuse, masendunud meeleolu, emotsionaalse ebastabiilsuse, keskendumisvõime languse ning uneprobleemide korral. Nervostrong sisaldab palderjani, B-vitamiine, viirpuud ja naistepuna ning peaks aitama nii paremini uinuda kui ka sügavamalt magada.
Hea une saavutamiseks tuleks mõistagi järele proovida ka lihtsamad nipid – mitte vaadata voodis televiisorit ega lugeda raamatut; minna voodisse alles unisena; tuulutada tuba; vahetada kord nädalas voodipesu; eemaldada magamistoa seinalt kell, et seda öösel vaadata ei saaks; mitte mõelda enne uinumist ärritavatele asjadele; käia enne uinumist sooja dušši all; vältida õhtul alkoholi ja kofeiini sisaldavate jookide tarbimist. Kui magamistoas pole tuba pimendavaid kardinaid, kasutada ka silmaklappe. Hea tervise alus on kvaliteetne ja sügav uni!
Tähelepanu! Tegemist on ravimitega. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte. Kaebuste püsimise korral või ravimi kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu arsti või apteekriga.