Kompuutertomograaf võib kahjustada tervist (3)

Hanneli Rudi
, Tarbija24 juhataja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kompuutertomograafi uuringutel võivad olla negatiivsed tagajärjed.
Kompuutertomograafi uuringutel võivad olla negatiivsed tagajärjed. Foto: Elmo Riig / Sakala

«Igaks juhuks» tehtud röntgen või kompuutertomograafi uuring on tegelikult ohtlik tervisele, eriti kui tegu on lastega.

Need uuringud tõstavad vähiriski, samas ilma nendeta ka ei saa,  kirjutab TVnet. Mitmed meditsiinilised protseduurid on teatud määral ohtlikud. Enamikul juhtudel võtavad arstid ja patsiendid selle riski, et leida haiguse põhjus, aga mõnikord tehakse neid protseduure n-ö igaks juhuks. Ja see ei ole nii süütu, kui tundub.

Näiteks röntgen – tavaline protseduur, kiire ja informatiivne. «Üksikute uuringute puhul on riski raske hinnata. Aga kui teha üks röntgen teise järel, siis see muutub juba ohtlikuks,» rääkis Riia lastehaigla arst Ilse Apine. Tema sõnul lähtutakse praegu põhimõttest, et iga protseduur kätkeb endas teatud riski ja sellest tuleb inimesi teavitada.

Kui vähendada röntgenidoose ja vältida põhjendamatuid kompuutertomograafia uuringuid lastel, siis väheneb oht haigestuda pahaloomulistesse kasvajatesse 62 protsenti.

«Kiirgusdoos kumuleerub. Kui on luumurd, siis ilmselt ei juhtu midagi, kui tehakse paar röntgenipilti. Aga kui pidevalt röntgenis kontrollida, kuidas see luu kokku kasvab, siis kasvab ka risk vähki jääda,» selgitas tohter.

Ta lisas, et röntgeni pärast ta väga ei muretseks, sest risk on väike, umbes 1:miljonile. Pigem tuleks muretseda kompuutertomograafi pärast. Ta selgitas, et sel juhul kasutatakse samuti röntgenkiirgust ning annus on märksa suurem. Seetõttu tehakse Riia lastehaiglas seda protseduuri nii vähe kui võimalik.  «Kompuutertomograafiat me kasutame äärmuslikel puhkudel, kui puuduvad alternatiivid,» rääkis Apine. ka meditsiinitehnika areneb ja praegu on Riias kasutusel seade, kus on kiirgustase vähenenud 80 protsenti. «Ainult seade ei taga ohutust, seda on vaja ka õigesti kasutada,» märkis arst. Ta lisas, et ka vanad seadmed võivad olla ohutud. Mitmed uuringud  tõestavad, et sõltuvalt kasutamisest võib sama seadme kiirgusdoos olla väga erinev. Seega meedikust sõltub uuringu ohutus rohkemgi kui seadmest. Arst ei ole ainult nupule vajutaja, nagu kõrvalseisjale paistab. Tema määrab vajalikud parameetrid. «Mida suurem on doos, seda parem on pilt. Arstil tuleb leida tasakaal,» selgitab arst.

Kommentaarid (3)
Copy
Tagasi üles