TAI eksperiment: kas tervislik toitumine on kallis?

Sageli öeldakse, et puuvilju ei sööda, sest need on liiga kallid. Foto: SCANPIX

Sageli tuuakse ebatervislikult toitumise põhjuseks tervisliku söögi kallidus ning tervise arengu instituudi (TAI) eksperimendist selgus, et tervislikult süüa on tõesti kulukam, kuid vahe vähem tervisliku toiduga pole suur. 

TAI koostas oma toitumisprogrammis NutriData (nutridata.ee) kaks kahe päeva menüüd eeldusel, et nendel päevadel süüakse kõik toidukorrad kodus, kirjutab TAI oma kodulehel. Mõlemad menüüd annavad keskmiselt 2000 kcal päevas, mis vastab täiskasvanud naisterahva keskmisele päevasele energiavajadusele.

Esimene menüü on koostatud lähtuvalt uutest toitumis- ja toidusoovitustest – see sisaldab rohkelt puu- ja köögivilju, lisaks kasutatakse täisteratooteid, kala, vitamiiniga D rikastatud piima, linnuliha, pähkleid-seemneid. Maiustuste hulk oli tagasihoidlik. Kõik road selles menüüs valmistati ise värsketest (või mõnikord ka külmutatud) toiduainetest.

Teine menüü tehti esimese baasil, kuid nii, et võimalusel oli kasutatud küll sarnaseid toite, aga poest ostetud valmistoitude või pooltoodetena, mille kilohind näiteks värske kala või liha omast tundub inimesele tihtipeale soodsam olevat. Kuna puu- ja köögiviljade mittesöömise ühe esimese põhjusena tuuakse välja, et need on liiga kallid, siis nende sisaldus teises menüüs oli minimaalne. Samuti oli teises menüüs kasutatud tavalist piima, või asemel margariini, täisteratoodete asemel tavalist leiba-saia. Pähkleid-seemneid selles menüüs ei olnud, seevastu lubati rohkem maiustamist, kuna inimeste ostukorve jälgides paistab selliseid tooteid neis vägagi palju. Toiduainete hinnad pärinevad jaanuari algusest ühest Tallinna Maxima XX kauplusest.

Mõlema päeva täpset menüüd näeb siit.

Energiasisalduselt on mõlemad menüüd enam-vähem võrdsed, kuid esimeses menüüs olid tasakaalus nii valkudest-rasvadest-süsivesikutest saadud energiakogused, kui ka toidust saadud piisav kogus kiudaineid, vitamiine ja mineraalaineid. Teises menüüs oli liiga suur osatähtsus rasvadel (ligi 42 %E ehk protsenti energiast maksimaalselt soovitatava 35 %E asemel), eriti aga küllastunud rasvhapetel (16,5 %E soovitusliku maksimaalse 10 %E asemel). Vaatamata sellele, et teises menüüs oli palju maiustusi, jäi süsivesikute osatähtsus energiast allapoole soovitust. Eriti jäi puudu kiudainetest (napp pool soovituslikust kogusest). Teise menüü puhul oli ainuüksi toiduainetest (nt leib, vorst jne) saadud naatriumikogus üsna lähedal kogu päevasele maksimaalsele lubatud kogusele, kuid sellele lisandub veel toidu valmistamisel või toidulauas lisatavas soolast saadav naatrium.

Kui esimese menüüga saab toidust kõik vajalikud vitamiinid-mineraalained kätte, siis teine menüü sisaldab soovituslikus koguses vaid vaske ja vitamiini E. Teine menüü sisaldab eriti vähe vitamiini D (vaid ca 1/5 vajaminevast kogusest), vitamiini C ja folaate. Viimased on äärmiselt olulised just võrdluseks valitud vanusegrupile, aitamaks rasestumisel ära hoida loote võimalikke väärarenguid.

Hinnad on arvestatud täpsete söömiskoguste järgi. Loomulikult on ostukorvi maksumus suurem, tingitult pakendi suurustest, kuid samas kasutatakse üle jäänud toidukogused ära edaspidi.

Mis siis ikkagi on tervisliku toitumise hind? Meie näidismenüüde põhjal tuli ühe päeva hinnavaheks umbes 40 senti ja kuus «hinnavõiduks» umbes 11-12 eurot ning seda 2. menüü kasuks. Samas – 1. menüü puhul oli saadav toidukogus umbes 800 grammi päevas suurem ning lisaks oli see menüü oluliselt mitmekesisem, maitsvam ja kvaliteetsem. Kas oma tervise arvelt kuus paarteist eurot kokkuhoidu ikka on seda väärt? Toidulisandite või hilisem ravimite ostmine tuleb ilmselgelt kulukam.

Alati on võimalik teha muidugi veelgi kallimaid või odavamaid valikuid, kuid üldiselt peaks pikema ajaperioodi jooksul n-ö tervislikum menüü minema veelgi odavamaks, kuna näiteks kala ei pea olema laual üle päeva, samuti võib valida erinevas hinnaklassis kalade vahel. Valik on teie.