Ränka haigust põdev pisipoja ema palub inimestelt abi (5)

Heilika Leinus
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vähihaige Marja elu sõltub lahkete inimeste annetustest.
Vähihaige Marja elu sõltub lahkete inimeste annetustest. Foto: Kersti Vaikmaa

Eelmise aasta alguses, vahetult pärast pisipoja sündi, diagnoositi Marjal vereloomevähk, mis Eestis ravile ei allunud. Imekombel leidis noor naine Saksamaalt abi, kuid nüüd sõltub tema elu annetustest, sest pere raha on otsas ja haigekassa ei ole nende rahataotlusele tänaseni vastanud. Täna alustas pere Marja elu päästmiseks internetis kampaaniat.

2015. aasta veebruar algas Marja ja tema pere jaoks täis rõõmu ja naeru, kuniks päevi tunda andnud valu kõhupiirkonnas enam jätkata ei lubanud. Vilkurite saatel toimetas kiirabi Marja erakorralise meditsiini osakonda, kus selgus ka peidus olev karm tõde – noorel emal on kaugele arenenud vähk!

Vereloomevähk oli agressiivselt ennast sisse seadnud ja Marja teadis, et sellest päevast muutub kõik tema, väikese Uku-Kauri ja ülejäänud pere elus. Kohe algas keemiaravi, kuid sama aasta novembri lõpus, pärast seda, kui Marja oli läbi teinud üheksa keemiaraviseanssi ja kõik Eestis võimalikud ravivõtted, teatasid arstid Marjale, et nad on teinud kõik, mis nende võimuses. «Kahjuks meie enam midagi teha ei saa ja palju aega sul jäänud ei ole,» olid Marja sõnul karmid sõnad, mida keegi oma elus kunagi kuulda ei soovi. Detsembris lõpetasid Eesti arstid ravi ja Marja jäi oma haigusega üksi.

Kuid pere keeldus alla andmast. Ootamatult tekkis Marjal tänu tema Iirimaale tööle suundunud esimesele raviarstile Mariken Rossile võimalus sõita Saksamaale Würtzburgi, mille ülikooli kliinikus ootas teda üks maailma tunnustatumaid vähiarste Hermann Christof Einsele. Marja võeti viivitamatult haiglasse sisse. «Tagasi koju sa enam ei jõua,» olid maineka professori sõnad. Ka hiljem, ravikuuri keskel, rõhutas professor Marja sõnul korduvalt, et 29.12 – päev, mil Marja Saksamaale jõudis – oleks olnud üks viimaseid tema elus, kui ta poleks ravile tulnud.

Pere sõnul turgutasid just Saksamaa arstide täpsus, enesekindlus, tipptehnoloogia ja aastatepikkused kogemused Marja üles. Noore ema päevad möödusid läbi Skype’i lapsele lauldes ja talle raamatuid lugedes. Läbi valu ja lootuskiirte saabub kevad Marja perele heade uudistega. Vähk allub ravile ja Marja paranemislootused on suured.

Kahjuks on ravi Saksamaal kallis ja Eesti haigekassa ei ole veel midagi vastanud pere selle aasta 5. jaanuaril esitatud taotlusele ravikulude katmiseks. «Me küsime kogu aeg, aga keegi ei ole midagi otsustanud ja tundub, et ei tahagi otsustada. Kõik venib, aga meil on aega üksnes 22. märtsini, sest siis peab ravi Marja elu päästmiseks jätkuma. Siiani oleme hakkama saanud oma vahenditega, kuid nüüd on pere raha on otsa saanud,» kommenteeris olukorda Marja elukaaslane Kalle Vaikmaa, kelle suurimaks sooviks on, et Marja taas terveks saaks.

Marjal tuleb läbi teha veel viimane ravi, mis kinnitaks, et haigus ei tule enam tagasi. Sellise ravi prognoositav maksumus on ca 350 000 eurot ja kuna pere raha on otsas, siis avas pere annetuste kogumiseks veebilehe www.aitamekoos.ee ja raha on asunud koguma ka Austraalias elavad sugulased.

Neil, kes soovivad Marjat aidata, on kolm erinevat võimalust annetamiseks. Raha saab kanda otse Marja kontole (Marja Lukk EE833300335395660008), koostöös Hooandjaga, on loodud turvaline ja mugav keskkond annetuste kogumiseks ning Austraalia sugulased on algatanud ka kampaania GoFundMe keskkonnas (https://www.gofundme.com/7fkf6ya4).

Kommentaarid (5)
Copy
Tagasi üles