Stress paneb hambad krigisema ja lõhub need ära

Heilika Leinus
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui magades hambaid krigistada, võivad need kuluda ja katki minna.
Kui magades hambaid krigistada, võivad need kuluda ja katki minna. Foto: Harry Whitehead/Caters News Agency/Scanpix

Kes pimedasse ruumi siseneb ja seal hammaste plaksumist kuuleb, võib esialgu ehmuda ja koguni arvata, et tegemist on kummitusega. Tegelikult võib aga põhjus peituda hoopiski selles, et mõni ruumis magajatest krigistab une ajal tahtmatult hambaid. Seda teevad paljud inimesed. Järgnevalt leiad paar nõuannet, mis aitavad sellele harjumusele jälile saada ja sellet vabaneda.

Hammaste krigistamist, nagistamist ja teineteise vastu hõõrumist kutsutakse bruksismisks, kirjutab veebiportaal kiku.hambaarst.ee. See hammaste tervisele kahjulik harjumus on paljudel lastel ja täiskasvanutel. Lisaks hammaste krigistamisele närivad mõned bruksistid küüsi, pastakaid või põseseinu. Kõige selle tulemusel hakkavad hambad kuluma lühemaks, tekivad praod, hambad hakkavad killustuma ja igemepiir taanduma.

Bruksismi all kannatava inimese võib küll üles äratada, kuid pärast seda, kui ta taas magama jääb, algab hammaste krigistamine uuesti. See ei allu tahtele ja paljud bruksistid ei tea ärgates, et nad une ajal hambaid krigistasid ega oska ärkvel olles isegi samasugust häält teha. Kõige levinum on bruksism laste seas. Kui lapsed hambaid krigistavad, siis seostatakse seda sageli hammaste vahetumisega. Ka kõik täiskasvanud hõõruvad ja suruvad tahtmatult oma hambaid, kuid mõned teevad seda liiga sageli ja tugevalt. Tulemuseks võib olla hammaste pöördumatu kulumine ja lagunemine. Kui märkad, et keegi sinu lähedastest, sõpradest või tuttavatest krigistab magades hambaid, siis juhi sellele kindlasti tähelepanu. Just nii õnnestub tavaliselt sellele harjumusele jälile saada enne, kui on hilja.

Hambaarstid ja teadlased on enamasti ühel nõul selles osas, et hammaste krigisemist põhjustavad sageli stress, ülepinge ja lõualuu vale asend. Samuti võivad bruksismi tekitada külma- ja kuumatundlikkus, hambumuse ja alalõualiigese probleemid, artriit, koljus asuv kasvaja ja vitamiinide puudus. Seetõttu soovitatakse protaalis kiku.hambaarst.ee võtta bruksismi ennetamiseks kaltsiumi ja pantoteenhapet ning tarbida piisavalt B-vitamiini. Hoiduda tasuks ka suhkru tarbimisest kuus tundi enne magamaminekut.

Vahel võib hammaste krigistamisest ülesaamiseks olla kasu sellest, kui õppida keelt, huuli ja lõualihaseid õigesti lõdvestama ja hoidma. Krooniliste probleemide korral saab hambaarst lasta hambalaboris teha akrüülist hambakaitse, mida tuleb kanda öösiti ja mida soovitab ajakirjas Bild der Frau ka suu-, lõualuu- ja näokirurg dr Manfred Nilius.

Lihaste liigse aktiivsuse vähendamiseks soovitab kirurg kaaluda ka võimalust lasta arstil lihastesse süstida botuliinumtoksiini, mis vähendab lihaste pinget, kuid ei vähenda närimisvõimet. Samuti aitab lõualuu ja põskede regulaarne masseerimine ning see, kui teha suu lihaste venitamiseks mitu korda päevas nii lahti, kui võimalik. Stressi vastu aitavad kirurgi sõnul ka füsioteraapia, psühholoogi poolt läbiviidav autosugestioon ja hüpnoositeraapia.

Ravipraktik Nurettin Huzi sõnul on hammaste krigistamise põhjuseks hingelised konfliktid. Nende põhjuseks võivad näiteks olla probleemid ja aja jooksul kogunenud viha partneri, ülemuse või iseenda vastu. Öösel töötleb inimeste aju päeva jooksul kogunenud tundeid, mida ei olnud päeval võimalik välja elada.

Huz ja tema kolleegid ravivad hammaste krigistamist hüpnoositeraapiaga. Selle käigus saavad inimesele teadlikuks sügaval alateadvuses peidus olevad probleemid, mida saab seejärel lahendama hakata. Lisaks soovib Huz ka lõualuu ja kukla punktmasaaži, mis mõjub lõdvestavalt seljale, puusadele ja õlgadele. Abi võib tema sõnul olla ka Bachi õieteraapiast ja rahustava taimetee joomisest enne magama minekut.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles