Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Haiglaski võib saada mõne nakkuse

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Tartu Ülikooli Kliinikumi infektsioonikontrolli arst Piret Mitt. | FOTO: Kristjan Teedema

Kuigi Tartu Ülikooli kliinikumi (TÜK) intensiivravi osakonnas on infektsioonide arv kümne aastaga vähenenud kolm korda, ei ole haiglas mõne nakkuse saamist võimalik täielikult ära hoida.

«Meie meditsiin on muutunud väga «agressiivseks», näiteks kasvajate raviks kasutatav kemoteraapia ja organisiirdamise järel vajalikud ravimid, samuti intensiivravi osakonnas vajalike invasiivsete vahendite (kopsude kunstliku ventilatsiooni või põiekateetrite jms) kasutamine teevad patsiendi vastuvõtlikuks igasugustele infektsioonidele,» lausus TÜKi nakkushaiguste arst Piret Mitt, kes kaitses hiljuti Tartu Ülikoolis doktoritöö haiglates saadud nakkuste teemal.

Miti teadustööst selgus, et kolmes suuremas Eesti haiglas ei erine vereringeinfektsioonidesse haigestumine, nendesse suremine ja haigustekitajad oluliselt muust maailmast.

Nakkushaiguste arstil oli hea meel tõdeda, et näiteks keisrilõikejärgseid operatsioonipiirkonna infektsioone oli tema uurimistöö põhjal vähem kui teistes haiglavälise järelevalve meetodit kasutanud teadustöödes.

Haiguste ennetamise ja tõrje Euroopa keskuse 2014. aasta raporti järgi on Eestis keskmine kopsupõletikku haigestumus intensiivravil sarnane Euroopa keskmisega, kuid erineb intensiivraviosakondade vahel.

Mitt rõhutas, et võrrelda saab vaid võrreldavaid andmeid, sest ühe haigla intensiivraviosakonnad võivad erineda oluliselt vastavalt sellele, milliste haigusseisunditega patsiente konkreetsesse osakonda ravile suunatakse.

«Lihtsalt öeldes: mida keerulisemate haigustega ja raskemas üldseisundis patsiendid, seda suurem risk saada haiglast infektsioon,» ütles nakkushaiguste arst. Tema sõnul on seetõttu mõistlik võrrelda omaenda haigla osakondade andmeid aastate jooksul ning analüüsida haigestumust just nendes osakondades ning teha järeldusi, kas olukord paraneb või mitte.

Teema uurimist alustas Mitt 2002. aastal, kui mitu Euroopa riiki olid loonud juba riiklikud haiglainfektsioonide järelevalvesüsteemid, kuid Eesti suuremates haiglates hakati alles looma infektsioonikontrolli teenistusi.

Sel ajal ei olnud Eesti haiglates ühtset infektsioonide järelevalvesüsteemi ja puudus ülevaade selliste nakkuste probleemist. «Meie töö üks üldisi eesmärke oligi aidata kaasa järelevalvesüsteemide loomisele haiglates ning luua uusi teadmisi ja oskusi infektsioonide ennetamiseks haigla tasandil edaspidi,» tõdes Mitt.

Tema sõnul tehakse pidevalt uusi uuringuid leidmaks veel paremaid võimalusi infektsioonide ennetamiseks. «See tähendab, et loorberitele ei tohi magama jääda ning tuleb oma haiglas sellise pilguga ringi vaadata, kas on võimalik midagi muuta, et meie patsientidel oleks ohutu haiglas olla,» lausus Mitt.

FAKTIKAST

  • Haiglatekkene infektsioon (HI) – avaldub patsiendil kas tervishoiuasutuses viibides või pärast sealt lahkumist.
  • Euroopas diagnoositakse haiglas nakatumisi igal aastal 3,2 miljonil patsiendil. Kõige sagedasemad nakkuste liigid on alumiste hingamisteede, operatsioonipiirkonna, kuseteede ja vereringeinfektsioonid.
  • Uuringute andmetel on ligikaudu pool haiglates saadud infektsioonidest ennetatavad.
Tagasi üles