Levinud seljahäda: millal oleks mõistlik opereerida?

Heilika Leinus
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Istuv töö põhjustab üha rohkem seljahädasid ja muidki terviseprobleeme.
Istuv töö põhjustab üha rohkem seljahädasid ja muidki terviseprobleeme. Foto: West Coast Surfer/picture alliance/moodboard/Scanpix

Seljavalusid põhjustab sageli selgroolülivaheline disk, mis võib vanusega või vale koormuse tõttu kuluda. Millal on tegemist diski prolapsi ehk lülikeha vaheketta väljasopistusega ja millal oleks mõistlik opereerida?

Seljavalud on laialt levinud ja need võivad elu oluliselt mõjutada ja tegevust piirata, vahendab Saksamaa rahvusringhääling Deutschlandfunk. Selgroog koosneb 33 selgroolülist, mida ühendavad selgroo pehmekoelised vahelülid ehk diskid. Disk koosneb säsituumast ja seda ümbritsevast rõngast. Diski prolaps ei pea tekkima alati vananemisel ja mingi vigastuse tagajärjel, vaid võib tekkida ka näiteks trenni tehes või raskusi tõstes.

Seljavalusid hakkab põhjustama diski elastsuse vähenemine ja väljasopistumine. Seetõttu sattuvad närvid tavapärasest suurema surve alla, mis omakorda põhjustab valu. Valu suurus oleneb sellest, kui palju disk on oma kohalt nihkunud ja kui palju see närvidele survet avaldab. Kui disk on palju nihkunud, tekitab see valu, mida valuvaigistid enam ära ei võta ning kui füsioteraapia ega muud arsti soovitused ei aita, võibki ainukeseks lahenduseks olla operatsioon. 

Kui disk ei ole väga palju kohalt nihkunud, tunneb inimene ainult seljavalu, mis võib aeg-ajalt kiirguda jalga ja varvastesse. Suurema väljasopistuse korral on valu äge ja inimene peab tarvitama ka valuvaigisteid. Kui jalad muutuvad nõrgaks või halvatuks, on see ohumärk ja tegutsema peab kiiresti. Sel puhul teostavad erialaspetsialistid põhjalikud uuringud, et teada saada, mis on kahjustused täpsemalt. Võimalusteks on näiteks röntgen, kompuutertomograafia ja MRT.

Saksamaa ortopeed professor Andrea Meurer  Friedrichsheim´i ülikooli kliinikust tuletab meelde, et probleemide olemasolul tuleb kindlasti esimesena pöörduda perearsti poole, kes saab seejärel edasi eriarsti juurde suunata. Probleemiks on ka, et tänapäeval on paljudel inimestel istuv töö, mistõttu nii noortel kui ka vanadel inimestel tekib järjest rohkem seljaprobleeme. Selle vältimiseks soovitab ta tegeleda spordiga ja võimlemisega ning treenida eraldi ka seljalihaseid.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles