Loom, kes elas pea kolm aastat seasüdamega

Heilika Leinus
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui tavaliselt lõppeb teise liigi organi siirdamine ruttu surmaga, siis nüüd elas üks paavian seasüdamega mitu aastat.
Kui tavaliselt lõppeb teise liigi organi siirdamine ruttu surmaga, siis nüüd elas üks paavian seasüdamega mitu aastat. Foto: Frans Lanting/picture alliance/Frans Lanting/Scanpix

Paavianeid seasüdamega täiendanud ameerika ja saksa teadlased tõestavad, et nüüdisaegsete ravimite ja geenitehnoloogia meetoditega saab hoida ühe liigi organismi teise liigi elundit hülgamast pea kolm aastat.

Katseid teinud teadlaste sõnul on küllaltki tõenäoline, et lähitulevikus ei suudeta veel organeid nii-öelda «tünnis» kasvatada, mistõttu võiks liikidevaheline organisiirdamine pakkuda ajutist leevendust uut elundit ootavatele patsientidele, kirjutab ERRi teadusportaal Novaator. Kuigi kudede kasvatamise vallas tehtavad edusammud on olnud viimastel aastatel märgatavad, võiks ksenotransplantatsioon jõuda teatud rakendustes tavapraktikasse kiiremini.

Sellegipoolest kimbutavad seda uurimisvaldkonda veel mitmed probleemid, nagu näiteks inimestele suhteliselt lähedase füsioloogiaga sigade genoomis leiduvad pärilikkusaine järjestused, mis viivad inimeste ja teiste primaatide organismis surmavate veretrombide tekkeni. Täiendavaid probleeme põhjustas immuunsüsteemi reaktsioon, mistõttu  tekkis uue elundi saanud organismi ning organi vahel elu ja surma peale toimuv lahing, mis lõppes tavaliselt minutitega.

Paavian elas pea kolm aastat seasüdamega

Paavianeid seasüdamega täiendanud ameerika ja saksa teadlased tõestavad, et nüüdisaegsete ravimite ja geenitehnoloogia meetoditega saab hoida ühe liigi organismi teise liigi elundit hülgamast pea kolm aastat.

Katseid teinud teadlaste sõnul on küllaltki tõenäoline, et lähitulevikus ei suudeta veel organeid nii-öelda «tünnis» kasvatada, mistõttu võiks liikidevaheline organisiirdamine pakkuda ajutist leevendust uut elundit ootavatele patsientidele, kirjutab ERRi teadusportaal Novaator. Kuigi kudede kasvatamise vallas tehtavad edusammud on olnud viimastel aastatel märgatavad, võiks ksenotransplantatsioon jõuda teatud rakendustes tavapraktikasse kiiremini.

Sellegipoolest kimbutavad seda uurimisvaldkonda veel mitmed probleemid, nagu näiteks inimestele suhteliselt lähedase füsioloogiaga sigade genoomis leiduvad pärilikkusaine järjestused, mis viivad inimeste ja teiste primaatide organismis surmavate veretrombide tekkeni. Täiendavaid probleeme põhjustas immuunsüsteemi reaktsioon, mistõttu  tekkis uue elundi saanud organismi ning organi vahel elu ja surma peale toimuv lahing, mis lõppes tavaliselt minutitega.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles