Südamearst: naistele hiilib infarkt ligi märkamatult

Kerli Kivistu
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Panther Media/Scanpix

Kui vähe liikuval 75-aastasel naisel on nädala jagu olnud halb enesetunne koos väsimuse ja õhupuudusega, ei oska nende kaebuste põhjal infarkti kahtlustada tema ise ning sageli ka kiirabibrigaad.

Ebatüüpilised kaebused on üks põhjus, miks naistel tekib meestega võrreldes enam viivitusi infarkti diagnoosimisel ja haiglaravi alustamisel, vahendab Pealinn. Meestega võrreldes kimbutavad südamehaigused naisi vanemas eas – kui keskmine südameprobleemidega meespatsient on tööealine, siis südameprobleemidega naine pigem eakas.

Pensionäridel suurem oht

Ida-Tallinna keskhaigla südamekeskuse juhataja dr Tiina Uuetoa nendib, et infarktiga seotud kaebused naistel ja meestel erinevad. Meestel esineb juhtiva kaebusena tugev valu rinnus, mida tänapäeval inimesed Eestis üldiselt teavad ja teadvustavad kui infarktikaebust ja suure ohu märki. Naiste infarktist tingitud vaevused on sagedamini ebatüüpilised ja salalikumat laadi.

«Infarktiga esineb naistelgi valu rinnus, kuid meestest enam on neil infarkti sümptomiteks õhupuudus ja üldine väsimus,» selgitas südamekeskuse juhataja.

Kui tegemist on vähe liikuva tubase 75-aastase naisega, kellel on nädala jagu olnud üldine halb enesetunne väsimuse ja õhupuudusega, siis ainult kaebuste põhjal ei kahtlusta infarkti patsient ise ega tõenäoliselt kiirabibrigaadki. Ebatüüpilised kaebused on üks põhjus, miks naistel tekib meestega võrreldes enam viivitusi infarkti diagnoosimisel ja haiglaravi alustamisel.

Väikest infarkti põetakse suisa püstijalu

Vahel juhtub ka, et väikesekoldeline ehk mikroinfarkt põetakse läbi püstijalu – dr Uuetoa sõnul võib see sündida, kui kaebused on vähesed ja inimene nendega arstile ei pöördugi.

Olulisemad riskitegurid südameinfarkti tekkimiseks on dr Uuetoa sõnul soost sõltumatult vanus, kõrge vererõhk, normist kõrgem kolesteroolitase, ülekaal, suhkruhaigus, suitsetamine, istuv eluviis. Kõrge infarktiriskiga on kõik need, kellel on juba diagnoositud südame isheemiatõbi (mis on südameinfarkti alushaigus) või tehtud varem südame veresoontel eri protseduure (operatsioon, sondeerimisel veresoonte laiendamine).

Naistel tasub teada ka seda, et mitmete riskitegurite mõju erineb sooliselt, ja just naiste kahjuks – näiteks suitsetamisega ja diabeediga seotud riskid toimivad nendel kestvamalt ja jõulisemalt. Nagu juba märgitud, suureneb naise risk haigestuda infarkti menopausi tekkimisega.

Rohtu peab võtma

Dr Uuetoa sõnul peaks ideaalis patsient ise teadma oma südame-veresoonkonnahaiguste riskifaktoreid. «Elustiili ja toitumist puudutavad arukad valikud on tervena elatud elu alus,» räägib arst. Ta lisas, et parim infarkt on ärahoitud infarkt, seda nii naistel kui ka meestel, kuid ennetus tõesti toimib – südameinfarkti tekkimist suudetakse riskide ärahoidmisega vähendada 50 protsenti.

Südameinfarkt võib elu jooksul korduda. See on haigus, mida on võimalik põdeda ka teist või kolmandat korda või enamgi. Kusjuures alati ei pruugi aeg kahe infarkti vahel ulatuda aastatesse, vahel piisab ka kuudest. Korduva südameinfarkti ennetamiseks tuleb kindlasti järgida arsti soovitusi ja haiglas paikaseatud raviplaani, mis peab kodus jätkuma.

«Rõhutan, et igal infarktihaigel seisab pärast haiglat ees elukestev ravi. Südametüsistuste kindel riskifaktor on elutähtsatest ravimitest loobumine,» hoiatas dr Uuetoa. «Miks patsiendid loobuvad vahel ravist? Põhjuseks toovad meie patsiendid eeskätt enesetunde paranemise, ka hirmu liigse «keemia» ees. Pärast infarkti on tähtis tarvitada koduseks raviks väljastatud ravimeid. Seda tuleb teha vastavalt korraldatud raviskeemile, mitte enesetunde alusel,» lausus ta. Südamearst tuletab ka meelde, et nn südameaspiriin on nendel, kes põdenud infarkti, kindel kaaslane kogu eluks.

Kardioloogi sõnul esineb südame-veresoonkonna haigusi Eesti elanikel palju, kuid elus õigeid valikuid tehes saab nende tekkimist ennetada. «Südamesõbralike valikute tegemine ei pruugi olla alati kallis, alustada saab lihtsatest sammudest – mitte suitsetada, liikuda piisavalt, toituda tervislikult ja hoida oma kehakaal optimaalsena,» rääkis dr Uuetoa.

«Euroopa tervisekaardil on Eesti südame-veresoonkonnahaiguste esinemuse alusel väga kõrge riski piirkond. Meiega ühes riskirühmas on naabermaad Läti, Leedu ja Venemaa, kõrge risk on ka sellistes riikides nagu Ungari, Poola, Rumeenia, Serbia, Ukraina, Horvaatia, Armeenia, Moldaavia, Türgi, Gruusia, Tšehhi ja Slovakkia. Kindlasti ei tohi unarusse jätta infarkti riskifaktoreid ja neid peab ravima – eeskätt puudutab see kõrgvererõhktõve ja kolesterooli ainevahetuse häireid, aga ka suhkruhaigust,» märkis ta. Tema väitel ei pruugi esimene infarkt nii tekkidagi.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles