Riigikogu infotunnis vastas peaminister Taavi Rõivas Monika Haukanõmme esitatud küsimustele tervishoiu rahastamise kohta. Rõivase sõnul maksavad patsiendid praegu oma ravikuludest kinni teadlikult üsna väikese osa.
Peaminister: inimeste omaosalus ravikuludes on teadlikult väike (2)
20. aprill 2016, 15:32
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Haukanõmm viitas asjaolule, et Eestis on ravikindlustusmaksu maksjaid umbes sama palju kui neid inimesi, kes seda maksu ei maksa, teatas riigikogu pressiteenistus. Seega ei ole tema sõnul meie ravikindlustuse tulubaas oma 13 protsendiga sotsiaalmaksust kuidagi jätkusuutlik. Tulemusena on meie ravikindlustus tublisti miinuses. Ta tõi ka esile võrdluse OECDga ja ka Euroopa liiduga, mis näitab, et kahjuks oleme SKTst eelviimasel kohal nende riikide võrdluses. Haukanõmm soovis teada tervishoiu rahastamise jätkusuutlikkuse analüüsiga tegeleva valitsuse töörühma arutluste käigust.
Rõivase sõnul tutvustatakse selle töörühma töö tulemusi valitsusele maikuus. Pärast seda saab tulla teema juurde detailsemalt tagasi. Ta viitas tendentsile, et Eestis on sissetulekud kiiresti kasvanud ja ka tööpuudus kiiresti vähenenud. «Viimase kolme aasta jooksul on haigekassa eelarve kasvanud ligikaudu 20 protsendi võrra, mis on kindlasti märkimisväärne kasv,» ütles Rõivas. Samas tunnistas ta tõsiasja, et Eesti tervishoiu kulutuste osakaal protsendina SKTst, on Euroopas üks väiksemaid ja OECD riikide hulgas.
Rõivase hinnangul ei ole selle põhjuseks haigekassa eelarve väiksus, vaid see, et Eestis on väga pikalt kõige väiksem patsiendi omaosalus tervishoius. «Me oleme teadlikult ehitanud sellise tervishoiusüsteemi, kus operatsioonide puhul, ravi puhul, ka ravimite puhul on patsiendi omaosalus võimalikult väike,» ütles Rõivas. Ta märkis, et see on olnud aastatepikkune valik. Rõivase hinnangul on see valik viinud suure osa võimalikest alternatiivsetest rahastamisallikatest tervishoiust eemale.
Rõivas tõi esile patsiendi omaosaluse väga suure osa hambaravil. «Valitsus on kokku leppinud, et vähendame patsiendi omaosalust pensionäridel ja võimaldame proteesihüvitist kasutada hambaraviteenuseks,» ütles Rõivas. Ta lisas, et vastavalt valitsuse tegevusplaanile peab tervise- ja tööminister selle teema tooma valitsuse ette maikuus. Eeldatavalt võiks see rakenduda alates järgmisest aastast. Samuti on ettevalmistamisel täiskasvanute hambaravi pakett.
Rõivas selgitas veel haiglate võrgustamisega seotud küsimusi. «Minu hinnangul on haigekassa siin teinud kohati otsuseid, millega mina nõustuda ei saa, aga me teame, et haigekassa ei ole ainult valitsuse juhitav, seal osalesid ka sotsiaalpartnerid, ja haigekassa on teatud mõttes valitsusest sõltumatu organ,» ütles peaminister.
Rõivase hinnangul on haigekassa teinud osas kohtades ka valesid otsuseid. «Ma ei pea õigeks näiteks üldhaiglates osutatavate eriarstiteenuste vähendamist. Vastupidi, kogu võrgustumise ehk suurte keskuste vastutuse algne idee on see, et suurte keskuste abiga leida eriarste kõikidesse üldhaiglatesse,» rõhutas Rõivas. «Samuti peaks keskenduma eeskätt struktuursetele küsimustele, kuidas digiregistratuuri abiga vähendada ravijärjekordi, kuidas vähendada tühivisiitide arvu jms, mis on palju suurema positiivse mõjuga ka kohtadel. Peaministri sõnul on perearstikeskuste tarbeks plaanis investeerida enam kui 140 miljonit eurot. Loodetavasti aitab see kaasa, et perearstid saavad tunduvalt paremad töötingimused üle kogu Eesti.»