Münchenis asuva Ludwig Maximiliani ülikooli kliiniku direktor viis lastega läbi uuringu, mille tõttu haigestus verevähki kaheksa väikest patsienti, kellest kolm on praeguseks juba surnud.
Tuntud arsti teadustöö nõudis kolme lapse elu (6)
1. mai 2016, 20:16
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Saksamaal Münchenis asuva Ludwig Maximiliani ülikooli lastekliiniku direktor Christoph Klein töötas välja uuendusliku geeniteraapia, mida ta katsetas üheksa eluohtlikku haigust põdeva lapse peal, kirjutab Süddeutsche Zeitung. Enamik pisikestest patsientidest haigestus leukeemiasse.
Kõik lapsed, keda Klein ravis, olid haigestunud Wiskott-Aldrichi sündroomi. See haigus esineb kõigest ühel vastsündinul sajast tuhandest ja hävitab tasapisi immuunsüsteemi. Sündroomi all kannatavad lapsed ei ela tavaliselt üle kümne aasta. Kleini uuenduslik teraapia vähendas küll haiguse sümptomeid, kuid pärast selle lõppu haigestus üheksast väikesest patsiendist kaheksa verevähki.
Kolleegid heidavad arstile kõige rohkem ette seda, et ta ei kontrollinud enne lapsi uudse meetodiga ravima hakkamist piisavalt, kas neid oleks saanud aidata ka vähem eksperimentaalse raviga. Tõenäoliselt olnuks see võimalik, sest hiljem õnnestus leukeemiat osadel juhtudel edukalt ravida tüvirakkude siirdamisega, millega tavaliselt ravitakse ka Wiskott-Aldrichi sündroomi. Peale selle oli ka varem juba teada, et niinimetatud retroviraalsed vektorid, mida Klein oma uurimistöös kasutas, võivad põhjustada verevähki.
Varem töötas Klein Hannoveri meditsiinikõrgkoolis, kus ta tegi ka algust Wiskott-Aldrichi sündroomi all kannatavate laste raviga. Hiljem suundus ta tööle Ludwig Maximiliani ülikooli, kus ravis sündroomi all kannatavatel patsientidel luhtunud geeniteraapia tõttu tekkinud leukeemiat. Paljud väikesed patsiendid olid pärit vaesematest riikidest.
Esialgu kaitses ülikool Kleini ja teatas, et uudset teraapiat katsetati patsientide enda huvides, pidades seejuures kinni kõigist arsti töö juurde kuuluvatest eetikareeglitest. Nüüd on ülikool sealsesse järelevalvenõukogusse kuuluva Baierimaa teadusministri Ludwig Spaenle survel siiski teatanud, et kavatseb toimunut lähemalt uurida.
Kuue kuu jooksul kavatsetakse teostada põhjalik uurimine, millesse kaasatakse kõigi asjaolude väljaselgitamiseks ülikooliväliseid eksperte. Ülikool lubas ühendust võtta ka Hannoveri meditsiinikõrgkooliga, kuid keeldus täpsustamast, kuidas juhtumite uurimine välja nägema hakkab ja missuguseid ülikooliväliseid eksperte täpselt silmas peetakse.
Varem on Klein meditsiinialaste saavutuste eest saanud mitmeid auhindu, nagu näiteks Gottfried Wilhelm Leibnizi auhind, mille saamine on suurim tunnustus, mis võib Saksamaal uurijatele osaks saada. Mõne aja eest lõi arst ka sihtasutuse Care-for-rare-Foundation, mis aitab uurida lastel esinevaid haruldasi haigusi. Just tänu tema ettevõtlikkusele valmis ka Ludwig Maximiliani ülikooli lastekliiniku uus hoone.
Kui osa kolleege heidab Kleinile juba pikemat aega ette, et ta hoolivat teadustööst rohkem kui lastest, siis teised on väitnud, et just tema jõuline tegevus teadustöö arendamisel on see, mis aitab lõppkokkuvõttes kõige rohkemate patsientide elu päästa.