Saar Polli patsientide rahulolu uuring näitas, et arstiabi saamiseks on pidanud mitteametlikke meetodeid kasutama 14 protsenti elanikest ja kõige rohkem on seda vaja olnud eriarsti puhul.
Eriarstile pääsemiseks kasutatakse tutvusi ja viiakse meelehead
6. jaanuar 2011, 11:08
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Inimestelt küsiti, kas nad on kunagi arsti juurde pääsemiseks või soovitud uuringu või
ravi saamiseks pidanud maksma mitteametlikku tasu, tegema kingituse, osutama teene või kasutama tutvusi.
Sarnaselt eelmise aastaga ei ole suurem osa elanikest ehk 83 protsenti kunagi ühtki eelpool nimetatud vahendit kasutanud. Arsti juurde või uuringule pääsemise või ravi saamise eesmärgil on pidanud tutvusi kasutama 9, kingitusi tegema 3 ja mitteametlikku tasu maksma 2 protsenti vastajaist.
Neilt vastajailt, kes on kunagi pidanud mõne arsti juurde pääsemiseks loetletud tegevusi tegema, küsiti järgnevalt, kas nad on pidanud seda viimase 12 kuu jooksul tegema perearsti, eriarsti või hambaarsti juurde või haiglaravile pääsemiseks.
Siinkohal ilmnesid arstide vahel suured erinevused: kui perearsti ja hambaarsti puhul on pidanud aasta jooksul mõnda loetletud tegevustest tegema alla viiendiku sellele küsimusele vastajaist, siis eriarstile pääsemiseks peaaegu kaks kolmandikku.
Eriarsti vastuvõtule pääsemiseks on kõige enam kasutatud tutvusi, järgneb kingituse tegemine.
Enne arsti poolt osutatud teenust on pidanud tervishoiutöötajale mitteametlikult maksma, kingituse tegema või teene osutama 8 protsenti Eesti elanikest. Kõige enam on vastajad või nende pereliikmed tervishoiutöötajale enne teenuse osutamist teinud kingitusi (5 protsenti), mitteametlikku tasu on maksnud 3 ja teene osutanud 1 protsent.
Inimesed põhjendavad oma tegu kõige sagedamini sellega, et tegemist oli väljapääsmatu olukorraga. Lisaks seostatakse arstile enne teenuse osutamist maksmist või kingituse tegemist ka väljakujunenud traditsiooniga: «kõik teavad, et nii peab tegema» ja «ma olen niimoodi harjunud».
Pärast arsti poolt osutatud teenust on tervishoiutöötajale mitteametlikult maksnud, kingituse teinud, lilled viinud või teene osutanud 41 protsenti elanikest ehk 10 protsenti enam kui aasta eest, kuid nüüd on loetelus sees ka lilled.
Valdavalt on vastajad ise või nende pereliikmed viinudki tervishoiutöötajatele lilli (34 protsenti). Kingituse on teenuse osutamise järel teinud 13, mitteametlikult maksnud
2 ja teene osutanud 1 protsenti vastajaist. Võrreldes 2009. aastaga on suurenenud lilli viinud vastajate osakaal.
Olukorda, kus arstile teenuse osutamise järel viiakse lilli, tehakse kingitus, makstakse mitteametlikku tasu või osutatakse teene, peab normaalseks 40 protsenti elanikest.
Võrdsel hulgal ehk 19 protsenti on nii neid, kelle arvates on tegemist patsiendi vale käitumisega kui ka neid, kes peavad seda tervishoiutöötaja valeks käitumiseks. Kümnendiku vastajate arvates on aga selline olukord paratamatu.