Rikkad elavad vaestest üha kauem

Heilika Leinus
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jõukamad inimesed teevad sageli rohkem sporti ja tarbivad vähem alkoholi ja mõnuaineid kui vaesemad.
Jõukamad inimesed teevad sageli rohkem sporti ja tarbivad vähem alkoholi ja mõnuaineid kui vaesemad. Foto: Jodi & Jake/picture alliance/moodboard/Scanpix

Inglismaa ja Walesi inimeste eluea ja sissetuleku vahelist seost uurinud teadlaste sõnul on viimasel ajal kasvanud küll ka kõigi inimeste keskmine eluiga, kuid rikkad elavad vaestest üha kauem.

Londoni linnaülikooli teadlaste sõnul hakkas inimeste keskmine eluiga Inglismaal ja Walesis 1870. aastatel tõusma ja kuni 1990. aastateni kahanes ka rikaste ja vaeste eluea pikkuse vahe, kuid nüüd on hakanud see taas kasvama, kirjutab BBC News.   

Teadlased analüüsisid andmebaasi inimeste surmade kohta ja vaatlesid kahte rühma: kümmet protsenti kõige nooremalt surnud inimestest ja viit protsenti kõige vanemalt surnutest. Nende andmete põhjal püüdsid teadlased välja selgitada, kuidas erineb rikaste eluiga vaeste omast ja avastasid, et rikkad elavad vaestega võrreldes üha kauem.

Vanemalt kui 30-aastaselt surnud inimeste kohta said uurijad teada järgmised faktid:

  1. Kõige vanemad viis protsenti meestest elasid keskmiselt peaaegu 96-aastaseks, sama rühma naised elasid 98-aastaseks
  2. Kõige nooremad kümme protsenti meestest surid vaid pisut vanemalt kui 62-aastaselt, sama rühma naised elasid 67-aastaseks
  3. 2009. aastal oli rikaste ja vaeste meeste eluea pikkuse vahe 1,7 aastat suurem kui 1993. aastal, mil see oli kõige väiksem. Naiste puhul oli see vahe kõige väiksem 2005. aastal.

Uuringu üks autorites, professor Les Mayhew Cassi ärikoolist ütles, et selle erinevuse peamiseks põhjuseks on elustiili valikud. «Igaühele tulevad kasuks puhas joogivesi, paremad elamistingimused, kõrgem palk ja parem tervis,» rääkis ta. Sel põhjusel kasvas tema sõnul kuni 1990. aastateni kõikidesse sotsiaalsetesse rühmadesse kuuluvate inimeste keskmine eluiga.

Nüüd on uurijate sõnul siiski esiplaanile hakanud tõusma inimeste isiklikud valikud. Kuna mehed rikuvad tervist sagedamini kui naised, siis elavadki nad teadlaste sõnul keskmiselt lühemat aega. Väiksema sissetulekuga mehed teevad sageli ebatervislikumaid elustiili valikuid kui need, kellel on raha rohkem.

Seega ei ole teadlaste hinnangul määravaks mitte rikkuse olemasolu, vaid näiteks suitsetamine, alkoholi liigne tarvitamine, ebatervisluik toitumine ja vähene trenni tegemine, mis sageli iseloomustavad just vaesemaid inimesi. Selleks, et innustada inimesi paremaid valikuid tegema, on uurijate sõnul tervisliku elustiili propageerimine keskse tähtsusega.  

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles