Aprikoosiseemnete söömine võib olla ohtlik

Hanneli Rudi
, Tarbija24 juhataja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aprikoosiseemneid süües tekib inimese organismis sinihape.
Aprikoosiseemneid süües tekib inimese organismis sinihape. Foto: SCANPIX

Hiljuti Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) avaldatud arvamuse järgi võib tooreste aprikoosiseemnete ja neist valmistatud toodete toiduks tarbimisega kaasneda mitu terviseriski.

Täiskasvanutele võib ohtu kujutada juba kolme väikese või ühest suurest aprikoosiseemnest poole tarbimine, väikelastele võib ohtu kujutada ka üks väike aprikoosiseeme, kirjutab maaeluministeeriumi toidujärelevalve büroo peaspetsialist Anneli Haugas.

Põhjuseks on aprikoosiseemneis looduslikult esinev ühend amügdaliin, millest moodustub näiteks närimisel või mikroorganismide tegevuse tulemusel seedekulglas inimesele väga mürgine ühend tsüaniid ehk sinihape.

Tsüaniid imendub kiiresti organismis ning see kantakse vereringe kaudu kõikidesse organitesse. Tsüaniidi mürgistuse suhtes on enim tundlikumad aju ja süda. Tsüaniidi mürgituse tunnusteks võivad olla näiteks iiveldus, palavik, peavalu, lihase-, liigesevalud jms. Surmavate tsüaniidikoguste juures võivad sümptomitena ilmneda hingamisraskused, lihasliigutuste koordineerimatus, teadvusekaotus ja krambid. Lisaks võivad suured tsüaniidikogused põhjustada väärarenguid loodetel.

Euroopa Toiduohutusameti aprilli lõpul avaldatud hinnangus määratletakse tsüaniidi akuutne standarddoos. Akuutne standarddoos on hindamise ajal teadaolevatel faktidel põhinev ja kehakaalu alusel väljendatud aine hinnanguline kogus toidus või joogivees, mida võib terviseriski kartmata lühikese aja jooksul (üks söögikord või üks päev) tarbida. Seda väljendatakse milligrammides kehakaalu kilogrammi kohta. Tsüaniidi akuutse standarddoosina määratleb EFSA 20 μg kehamassi kg kohta. Seega on ohutuks aprikoosituumade koguseks näiteks 12 kg kaaluva väikelapse korral 0,06 g ning 70 kg kaaluva täiskasvanu puhul 0,37 g.

Viljaliha söömine ohtu ei kujuta

Aprikoosi viljaliha tarbimine on siiski ohutu. Nimelt välistab seemneid ümbritsev kest nende kokkupuute teiste aprikoosi osadega. Mõne uurimuse järgi on võimalik toorestes aprikoosiseemnetes amügdaliini/tsüaniidi sisaldust oluliselt vähendada kuumtöötlemisel (näiteks küpsetamisel, keetmisel).

Euroopa Liidus müügil olevad aprikoosiseemned on tõenäoliselt valdavalt imporditud ning nende turustamine toimub suures osas interneti kaudu. Müüjad reklaamivad aprikoosiseemneid ning neist valmistatud tooteid sageli vähivastase ravimina, kuid tihti ületavad tarbimiseks soovitatavad kogused akuutset standarddoosi mõne- kuni mitmesajakordselt.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles