Kolmandik beebisid tuleb ilmale spetsialisti abita

Liina Normet
, ämmaemandate nõuandetelefoni looja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ammaemanda nõuandetelefoni asutajad Liina Normet ja Maila Teremees.
Ammaemanda nõuandetelefoni asutajad Liina Normet ja Maila Teremees. Foto: Nele Suurna

Ämmamand on spetsialist, kes on naistele abiks terve elu jooksul, kuid kahjuks ei ole kõikjal maailmas ämmaemandusabi nii kergesti kättesaadav kui Eestis.

Ämmaemandad jälgivad rasedust, võtavad vastu sünnitusi, õpetavad hooldama ja toitma vastsündinut, nõustavad rasestumisvastaste vahendite osas, on pädevad abistama günekoloogiliste ja- suguhaiguste puhul. Aitavad naise läbi menopausi. Samuti on ämmaemand koolis nelja ja poole aasta jooksul õppides omandanud ka õe elukutse, mis teeb ta pädevaks ka esmatasandi tervishoiu abi suhtes nagu näiteks külmetus- ja viirushaigused, diabeet ning vererõhu probleemid.

Paraku toimub iga kolmas sünd maailmas toimub professionaali abita. Iga päev sureb kaks lennukitäit naisi raseduse ajal, sünnitusel või sünnitusjärgsetesse tüsistustesse. Väga paljud ämmaemandad, kes töötavad erinevates riikides, ei saa anda professionaalset abi, kuna puuduvad elementaarsed abivahendid ja meditsiiniseadmed. Samuti on ämmaemandad tihti väga ülekoormatud ning neil puudub aeg olla naisega lähedane ja pakkuda talle turvalist lähedast abi. Selleks, et neile spetsialistidele rohkem tähelepanu pöörataks on täna, 5. mail rahvusvaheline ämmaemandate päev, millega seoses toimuvad Pärnus 5.-6. mail ämmaemandate päevad.

Ka Eestis on ämmaemandad sageli ülekoormatud. Iga kuu on ämmamandal ühe raseda jaoks aega 15–30 minutit. Selle aja jooksul peab saama tehtud rutiinsed kontrollid: vererõhk, kaal, emakapõhja kõrgus, loote südame löögid jne. Sellest ei jää kahjuks nõustamiseks väga palju aega. Naistel, kes planeerivad lapsi, on rasedad või sünnitanud või ei soovigi lapsi, tekivad küsimused äkitsi ja igapäeva elu käigus. Kui enda ämmaemanda visiidile ei õnnestu pääseda kiiremas korras, siis alates veebruarist sel aastal tegutseb Eestis üleriigiline ööpäevaringne ämmaemanda nõuandetelefon 12252.

Kolme avatud kuu jooksul on saadud väga palju murelikke kõnesid, seda nii päeval, öösel, nädalavahetustel ja riigipühadel. Kokku on vastatud pea 3000 kõnet.  Peamiselt helistatakse põhjusel, et oma ämmaemandat või perearsti ei õnnestu tabada, kuid abi oleks kohe vaja. On olnud ka juhuseid, kus liini 12252 nõustajad on kiiresti palun kiirabi kutsuda või koheselt erakorralise meditsiini osakonda pöörduda.

Liinile helistajatest iga kümnes on meesterahvas. On heameel tõdeda, et tänapäeva Eesti mehed on väga osavõtlikud raseduse ja lapse  kasvatamise suhtes. Tihti on meeste mured just vastsündinud toitmise, hoolduse ja gaasivaludega. Aga hoolitsetakse ka väga oma rasedate naiste eest, uuritakse, mida teha saaks, et naisel nii paha või ebamugav ei oleks jne.

Ämmaemanda nõuandetelefonile võivad helistada kõik, kel mure naise tervise kohta. Rumalaid küsimusi ei ole, kõigele saadaks vastus. Liini eesmärk on parandada ämmaemandusabi kättesaadavust ning parandada seeläbi Eesti naise tervist ja vähendada riske.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles