Ilukirurgia tegelikkus: mis viib Eesti inimese lõikuslauale?

Triin Ärm
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: PantherMedia / Scanpix

​Kuigi Eesti inimesed pöörduvad plastikakirurgi poole üldiselt mõistlike soovidega, veenavad arstid naisi sageli ka liialt suurte rindade mõttest loobuma, küll aga tehakse ilulõikusi erandkorras alaealistele.

N-ö viimase peal välimuse nimel meie inimesed noa alla ei kipu ja imelikke soove ka eriti ei esita. Clinica esteetilise kirurgia erakliiniku juhataja dr Peep Pree tõi oma tegutsemisajast vaid ühe kummalise näite – noore neiu soovi saada endale «jänesekõrvad» ehk läbida operatsioon, mis teeks kõrvad tavapärasest oluliselt pikemaks.

«Internetist näeb küll hulluseid, et inimesed lasevad endale näiteks lõvisaba taha panna – ja mitte kleepides, vaid lausa kirurgilise nippe kasutades,» ütles Pree. «Maailmas leidub igasuguste soovidega inimesi, õnneks Eestimaal oluliselt vähem kui Ameerikas.»

Rinnad lõpukingiks

Ilukirurgide sõnul pöörduvad Eesti naised nende poole kõige sagedamini rindade suurendamiseks või tõstmiseks.

Dr Pree jutu järgi on näha ka selget suundumust, et rinnaoperatsioone soovivad üha nooremad. «Varsti on meilgi levinud sama komme nagu Inglismaal, et keskkooli lõpukingiks tütrele on rinnaproteesilõikus,» lisas ilukirurg.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles