/nginx/o/2016/01/06/4855189t1h0977.jpg)
Eesti perearstide selts pole rahul äsja lõppenud tervisekeskuste projekti esimese taotlusvooru tulemustega, sest asju tehakse vales järjekorras - enne vorm ja seejärel sisuline teenus.
Perearstide selts tervisekeskuste projektist: asju tehakse vales järjekorras
11. mai 2016, 12:59
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kahjuks peegeldab äsja lõppenud tervisekeskuste projekti esmase taotlusvooru tulemus seda, et kui sisuline teenuste mudel puudub, siis jäävad soovitud investeeringud täitmata,» ütles perearstide seltsi juhatuse esinaine Diana Ingerainen.
Tema sõnul loodeti tervisekeskuste projekti näol lahendada mitmeid sisulisi probleeme, mis on tingitud meie demograafilise olukorra muutusest, meditsiinipersonali vähesusest ja suurenenud koormusest esmatasandile.
Perearstide seltsi juhatuse esinaise sõnul vajab täpset arusaamist, kuidas vajalikud teenused inimeseni jõuavad ja seda teadmist praegu ei ole. Perearstina on ta mures eelkõige seepärast, et taaskord tehakse asju vales järjekorras – enne vorm ja seejärel sisuline teenus. «Kui betoonkarbid püstitatakse valmis enne seda, kui on selge, millist teenust, kellele ja kuidas seal osutama hakatakse ning kuidas toimub rahastamine, siis on tulemuseks hunnik kasutut ja kalli ülalpidamisega betooni, nagu on ka hooldushaiglate projektist juba näha ja väikeriigi tervishoiu õppetunnid võiks sealt juba õpitud olla. Näiteks väike, kuid oluline detail - kuidas lahendatakse transpordi küsimus?» selgitas Ingerainen.
Esmatasandi tervisekeskuse toimimise mudeli koostamiseks on kõik eeldused olnud olemas. Tartu Ülikooli teadlaste läbi viidud ulatuslik RAKE uuring, kaardistatud teenuste vajalik sisu ja koht. EPS on sellesse oma sisendi andnud; kuid mudel on jäänud sündimata
vaatamata asjaolule, et EPS on korduvalt selle puudumisele tähelepanu juhtinud, kuna see peaks olema kogu tervisekeskuste planeerimise eelduseks. Siiani ei ole täpselt sätestatud, kuidas käib tervisekeskuste võtmes esmatasandi põhiteenuste - ämmaemandusteenuse,
füsioteraapia ja koduõendusteenuse osutamine, lisateenustest ja rahastusmudelist rääkimata. Ja karta on, et suurimaks kannatajaks antud küsimuses on patsiendid.
Eesti Perearstide Selts on jätkuvalt valmis konstruktiivseks koostööks, seda enam, et esmase vooru alataotlustest lähtuvalt võiks olla teine ja kolmas voor paremini planeeritud. Samuti oleme igati valmis jätkuvalt osalema toimemudeli koostamisel, mis on esmatasandi võimestamise ja patsiendikeskse arstiabi vältimatuks eelduseks.