Kuna möödunud aasta lõppes Rapla haiglale suure miinusega, vahetati välja haigla juhataja ning hakati otsima kohti, kust kokku tõmmata.
Rapla haigla juhtkond tegi olulisi kärpeid
12. mai 2016, 11:13
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Üheks kokkuhoiu kohaks valiti Rapla EMO osakond, kirjutab Mariliis Vest Raplamaa Sõnumites. Alates 1. maist rakendus kokkuhoiu eesmärgil Rapla haigla EMO (erakorraline meditsiiniabi) osakonnas uus töökorraldus. Enam ei saa öised pöördujad tingimata anestesioloogi abi, teha analüüse ega röntgenpilte. Kärpeid tehti haigla nõukoguga läbi rääkimata.
Haigla nõukogu liige Margus Jaanson on arvamusel, et sisemine ümberkorraldus sellises mahus tuleks kindlasti nõukoguga kooskõlastada. Samal seisukohal on ka maavanem Tõnis Blank, kes ütleb, et kuigi personali tööle võtmine ja vabastamine on juhataja pädevuses ja üldiselt ei peagi seda nõukoguga kooskõlastama. Aga kui muutused personalis seavad löögi alla haigla jätkusuutlikkuse, on olukord tema arvates teine. «Siis tuleks need muudatused ühiselt läbi arutada, põhjendada, analüüsida. Neid analüüse pole nõukogu kuulnud,» ütles Blank.
Haigla nõukogu esimees Tõnis Allik leiab aga, et haigla uus juht ja nõukogu töötavad üksmeeles ning kõiki muudatusi haigla töös ei peagi juhataja nõukoguga kooskõlastama. Vajadusel saab neid hiljem põhjendada. «Kuulame juhi selgitusi järgmises nõukogus,» rääkis Allik.
Öised patsiendid saadetakse regionaalhaiglasse
Rapla haigla värske juhataja Kaire Aadamsoo ütleb selgituseks, et haigla nõukogu ei tegele haigla igapäevase töö korraldamisega ning on seadnud haigla juhtkonnale eesmärgiks negatiivse tulemi likvideerimise läbi haigla jätkusuutliku arengu tagamise.
Aadamsoo sõnul on haigla töökorraldust analüüsitud, seda ka öisel ajal, ning leitud, et alates 1. maist on Raplamaa haiglas ööpäevaringses arstivalves vajalikud kaks eriarsti: kas erakorralise meditsiini arst või anestesioloog ning kirurg või sisehaiguste arst. Labor ja röntgen on kohapeal kättesaadavad iga päev, sealhulgas nädalavahetustel ja riigipühadel kella kaheksast hommikul kümneni õhtul.
Haigla juhataja selgitab, et varem olid nii labor kui ka röntgen nädalavahetusel ja riigipühadel väljakutses, mis tema sõnul tähendas, et nimetatud teenuseid sai osutama asuda alles tund-poolteist pärast vajaduse selgumist, seda ka päevasel ajal. «Erakorralise abi andmine ei seisne ainult röntgenipildi ja analüüside tegemises, need on toetavad tegevused,» lisab ta.
Kokkuhoiust tulenevalt viib Aadamsoo sõnul nüüd öisel ajal kiirabi kohest röntgenuuringut või analüüse vajavad patsiendid Tallinnasse regionaalhaiglasse. «Me ei tee muutusi ilma eelneva analüüsita – objektiivne tõde on, et öisel ajal kutsuti koduvalves olevaid röntgenlaborante ja laborispetsialiste välja haruharva,» selgitab ta.
Juhataja ütleb, et lisaks eelmainitud spetsialistidele olid valves ka autojuhid, kuna spetsialistid ei saanud iseseisvalt tööle kohale. Ka autojuhid on nüüd öisest tööst vabastatud. Aadamsoo on veendumusel, et uuenduste tagajärjel suudavad kaks valvesse jäävat arsti kõigile pöördujatele tagada adekvaatse abi, sealhulgas vajadusel abivajajaid edasi suunata regionaalhaiglasse. «Mitte keegi abita ei jää ja patsiendid on oma tervisemuredega meile oodatud,» räägib juhataja.
Kärpeid võib veelgi tulla
Tulevikust rääkides ütleb Aadamsoo, et kogu tegevuse eesmärk on tagada Raplamaa haigla jätkusuutlikkus. Selleks analüüsib haigla juhtkond nii haigla tugiteenuseid kui ka kliinilisi tegevusi. Kärpeid tehakse ka edaspidi tegevustes, mille kulud ületavad tunduvalt tulusid. «Kui haigla kulud ületavad tulud, siis haigla tegutseda ei saa. Praegu on Raplamaa haigla eelmisel aastal tekkinud suure kahjumi tõttu kasutanud investeeringuteks mõeldud raha,» selgitab Aadamsoo.
Teostatud kärbete ja töökorralduse muudatuste eesmärk on Aadamsoo sõnul haigla jooksvast kahjumist välja tuua, et tagada majanduslik jätkusuutlikkus nii haiglale kui ka planeeritavale esmatasandi tervisekeskusele. «Eesti meditsiinis on ressursse vähe ja neid tuleb kasutada otstarbekalt,» nendib ta.
Maavanem Tõnis Blank ütleb, et teemaga tegeletakse ning kontakti on võetud haigla nõukogu esimehega. Ka Raplamaa omavalitsuste liidu tegevdirektori Silvi Ojamuru sõnul ei olda olukorraga rahul ning otsitakse lahendusi. Teema on päevakorras ka järgmisel ROL-i täiskogul 26. mail.