Mullu lasi end puukentsefaliidi vastu esmakordselt vaktsineerida 18 001 ja revaktsineerida 15 274 inimest.
Puukentsefaliidi vastu vaktsineeris end mullu üle 18 000 inimese
12. jaanuar 2011, 23:59
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Võrreldes 2009. aastaga kasvas esmakordsete vaktsineerimiste arv terviseameti andmetel 5947 võrra.
Täielik vaktsineerimine koosneb kolmest süstist. Kaks esimest tehakse ühe- kuni kolmekuulise vaheajaga, kolmas kuni aasta hiljem. Pärast kaht süsti on immuunsus hea, kuid kestab ainult ühe hooaja, kolmas süst pikendab immuunsust. Iga kolme aasta tagant on aga taas vaja teha kordussüst.
Terviseamet soovitab kaitsesüstimisega puukentsefaliidi vastu alustada aprillis, sest siis jõuab immuunsus puugiohtlikuks ajaks välja kujuneda.
Kui inimene on puukentsefaliidi viirusega nakatunud, ilmnevad ühe kuni kahe nädala pärast gripitaolised haigusnähud: kerge palavik koos pea- ja lihasevaludega. Need vaevused kestavad kuni nädala ja seejärel saab enamik inimesi uuesti terveks, ent kolmandikul nakatunutest võib viirus edasi tungida ajju ja ajukelmetesse ning tekitada ajukelmepõletiku. Haigus ägeneb, tekib kõrge palavik, tugev peavalu, kuklakangestus, oksendamine, uimasus ja üldine halb enesetunne. Haigustunnuste ilmnemisel tuleb kindlasti minna arsti juurde.
Puukentsefaliidi vastu spetsiifilist ravi pole. Haiguse läbipõdenud omandavad eluaegse immuunsuse.
Entsefaliidijuhtumeid oli terviseameti andmetel eelmisel aastal 201, aasta varem aga 179.