Tervise valdkonna analüüsi paljastas mitmeid kitsaskohti, näiteks kulutõhususe poolest tunnustatud Eesti tervishoiusüsteem ei ole pikas plaanis rahaliselt jätkusuutlik.
Tervise valdkonna analüüs paljastas mitu kitsaskohta
27. juuni 2016, 12:15
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Intervjueeritud tervisevaldkonna juhtide hinnangul ei ole sotsiaalministeeriumi poliitika ja strateegiline juhtimine piisavalt terviklik ja ettevaatav, pigem domineerib planeerimises ja aruandluses arendustegevuste mehhaaniline koondamine ja liialt formaalne aruandlus, kirjutab BNS.
Arengukavade ja plaanide koostamisel napib sisulist ja kriitilist arutelu muutusi loovatest meetmetest, eesmärkide seadmisel ei toimu piisavalt asutusteülest ja -vahelist koordinatsiooni, tegevusi kavandatakse pigem lähtudes iga asutuse üksikvaatest, mitte ühisest sünergiast. Sama puudutab ka saavutatud mõjude hindamist, kus kriitiline vaade on ebapiisav ega loo arusaama elluviidud tegevuste mõjudest.
Ravimiosakonnas, erinevalt teistest sotsiaalministeeriumi tervisevaldkonna juhtimise üksustest, on ajalooliselt säilinud mitmeid funktsioone, mis ei vasta poliitikakujundamise ja koordineeriva tasandi institutsiooni eesmärkidele, vaid peaksid kuuluma rakendustasandile.
Analüüsi kohaselt puudub Eestis üheselt mõistetav kontseptsioon, mis võimaldaks tõhusalt juhtida tervishoius kasutatavate kvaliteetsete andmete tekkimist. Praegusel ajal muudetakse tervishoiuandmestiku ja loendite standardeid meditsiinidokumentides mittesüsteemselt, vastavalt e-tervise mitmesugustele projektidele.
Mitmed läbiviidud analüüsid näitavad, et kulutõhususe poolest tunnustatud Eesti tervishoiusüsteem ei ole pikas plaanis rahaliselt jätkusuutlik. Praeguse kuluprofiiliga jätkates ning rahvastiku vananemist ja makromajanduslikke suundumusi arvestades kasvab lõhe tervishoiu rahastamise tulude ja kulude vahel. Haigekassa reservid muutuvad 2022. aastaks negatiivseks ning vajadus uute lahenduste järele on pakiline. Tõhususe suurendamisel kulude kontrolli abil on piir ees. Edasiviivad lahendused eeldavad tervishoiusüsteemi sisulist uuenemist, senise paradigma ja põhimõtete ümberhindamist.
Vajalik on tõhustada ministeeriumipoolset tervisepoliitika ja tervisevaldkonna arendamise eestvedamist ning korralduse koordinatsiooni. Valdkonna uuenduslike juhtimispõhimõtete kujundamine ja väljatöötamine on ministeeriumi ülesanne.
Kõige ressursimahukam osa tervisesektorist on tervishoiuteenuse osutajate segment, mille arendamine vajab tugevamat koordinatsiooni ja mõjude monitoorimist. Poliitilised kontseptsioonid, näiteks Haiglate võrgustumine, vajavad SOM-i tasandil tänasest ulatuslikumat analüüsi, selgemat eesmärgipüstitust ja tegevusplaane, ning rakendustasandil eriarstiabi ja õenduse korralduse tõhusamat monitoorimist ja järelevalvet.
Tervikliku tervishoiuteenuste kvaliteedijuhtimise kujundamine ja juhtimine ministeeriumi tasandil on vastutusena määratlemata ning SOM-i hallatavate asutuste 7 põhimääruste tasandil on see reguleeritud ebapiisavalt ja killustatult. Tervishoiuteenuste kvaliteedijuhtimine vajab terviklikku käsitlust, sisaldades teenuseosutajate enesehindamise ja kvaliteediindikaatorite aruandluse süsteemi, teenuseosutajate ja erialade akrediteerimist ning tõhusamat ja proaktiivsemat järelevalvet riigi poolt.
Eksperdid intervjueerisid 23 võtmeisikut, kes esindasid sotsiaalministeeriumi erinevaid üksusi, terviseametit, Tervise Arengu Instituuti, ravimiametit, Eesti E-Tervise SA-d, haigekassat ning haridus- ja teadusministeeriumi. Eksperdid analüüsisid asutuste ja üksuste põhikirju, relevantseid õigusakte ja määruseid ning valdkonda puudutavaid auditite aruandeid ja hindamisraporteid.
Ministeerium: töötame analüüsis välja toodud ettepanekud läbi
Tervise valdkonna analüüsis rõhutavad eksperdid vajadust uuendada tervise valdkonna e-teenuste arendamise korraldust ja viia osad tegevustest ministeeriumist rakendustasandile, teatas ministeerium.
«Töötame analüüsis toodud ettepanekud läbi ja jätkame tervise valdkonna töökorralduse täiendava analüüsiga uue asekantsleri eestvedamisel,» ütles kantsler Marika Priske. Ta lisas, et konkreetselt analüüsi tulemuste põhjal arutatakse ravimite hinnastamise ja hüvitamise menetlemise viimist ministeeriumist haigekassasse ja riiklike programmide ravimite ning vaktsiinide hankimise viimist rakendustasandile.
Kantsleri sõnul on muudatuste eesmärk tagada terviklik tervise valdkonna juhtimine. «Ümberkorralduste eesmärk ei ole luua ühe aadressiga asutust, vaid kõige tähtsam on pakkuda inimestele paremaid teenuseid. Selleks tuleb tõhustada kogu tervise valdkonna juhtimist ja töökorraldust,» selgitas Priske.
Rahandusministeerium koostöös sotsiaalministeeriumiga tellisid tänavu jaanuaris tervise valdkonda terviklikult käsitleva analüüsi, et saada ettepanekuid valdkonna tegevuse efektiivsuse suurendamiseks, ressursside tõhusamaks kasutamiseks ning funktsioonide parima jaotuse tagamiseks. Analüüs telliti osana riigiülesannete analüüsist, mille üks eesmärke on tõhus ja riigile jõukohane töökorraldus.
Lõppraporti koos sotsiaalministeeriumi ja rahandusministeeriumi märkustega leiab siit.