Mida peaks teadma haavade kaasaegsest tohterdamisest? (1)

, Apotheka proviisor
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Aphoteka

Suvel tuleb ikka ette sporditraumasid, laste kukkumisi või kodutöödel tekkivaid vigastusi. Õigesti osutatud esmaabist ja edasisest hooldusest sõltub haava tüsistusteta paranemine.

Esmalt on oluline peatada verejooks ning puhastada haav elututest kudedest, mikroobidest ja võõrkehadest. Haava loputamiseks sobib hästi füsioloogiline lahus. Puhta kraaniveega võib haavu loputada tingimustes, kui teised vahendid puuduvad ja loputamisele järgneb sobiva antiseptiku kasutamine. Lahtistel haavadel ei tohiks kasutada valu põhjustavaid alkoholi sisalduvaid antiseptikume – sobib näiteks Pharmacare antiseptiline sprei või Prontosan haavaloputusvahend.

Põletushaavu tuleks esmalt loputada kudede jahutamise eesmärgil jaheda ent mitte jääkülma kraaniveega. Põletushaava tuleb jahutada pikema aja vältel, vähemalt paarikümne minuti jooksul, selleks võiks sügavkülmas alati igaks juhuks valmis olla külmakott. Kasutada võib ka spetsiaalset geeli, mis jahutab ja vaigistab valu kergete põletuste korral.

Iganenud vahendid

Tänapäeval on loobutud haavade loputamisest vesinikperoksiidi lahusega vesiniku tsütotoksilise kõrvaltoime ja ebapiisava antibakteriaalse toime tõttu. Iganenud ja mittesobivad haavahooldustooted on veel:  kloorheksidiin, briljantroheline, metüleensinine, mis on võrreldes kaasaegsete antiseptikutega toksilisemad.

Odava ja tõhusa vahendina on läbi aegade olnud ka 5% joodi piirituslahus, mis on küll tõhus antiseptikum, kuid võib tekitada joodiallergiat. Samuti on etanoolil baseeruv lahus haavale kandes väga valus ning oma omaduste tõttu elusaid rakke kahjustav. Seetõttu on tänapäeval kasutusel PVP-jood ehk polüvidoonjodiid, milles on joodi ärritav toime, toksilisus ja allergiarisk sada korda väiksem. Lisaks on vesilahuses PVP-jood võrreldes alkoholilahustega haavale kandes valutum.

Uudsed lahendused

Haava sulgemiseks võiks kodus igaks juhuks olemas olla steriilseid haavasulgemisteipe, mis aitavad haava koomale tõmmata ja nii verejooksu peatada.  

Haavapinna sobiv niiskustase, püsiv temperatuur ning harvemini toimuv sidemevahetus kiirendavad haavade paranemist. Haava sulgumiseks vajalik kude vajab normaalseks arenguks enamasti ühtlast temperatuuri ja mõõdukat niiskust. Niiske keskkonna loomiseks on apteegis spetsiaalseid haavageele, lisaks võib haava katta niiskust kinni hoidva plaastriga.  

Tõsisemate haavade korral võib olla vajalik haava sidumine. Side tuleb fikseerida kindlalt, vältides liigset survet, eriti põletushaavade korral, et jätta ruumi võimaliku turse tekkimisele. Takistamaks sideme kinnikleepumist haavale on soovitatav kasutada vastavat haavavõrku või salvmassiga immutatud puuvillast võrksidet, mis hoiab haava servad ja pinna pehmena, soodustab haava paranemist ja takistab sideme kleepumist haavale.

Müüt, nagu paraneksid haavad õhu käes paremini ega vaja sidet või plaastrit, ei vasta tõele. Ideaalse niiske haava paranemiskeskkonna saab tänapäeval hüdrokolloidplaastreid kasutades. Need bakterite- ja veekindlad plaastrid moodustavad haavale justkui teise naha, haavavedelikuga kokkupuutel tekkiv geel mõjub haava paranemisele soodsalt. Hüdrokolloidplaastrid sobivad pindmistele marrastustele, põletustele, akuutsetele haavadele ja ka vähese eritisega kroonilistele haavanditele ning need võivad haaval olla kuni seitse päeva. Sobida võiks näiteks Granuflex Extra Thin hüdrokolloidplaaster, Urgomedi hüdrokolloidsed plaastrid, või ka Hydrofilm haavaplaaster.  

Spreiplaastrid pisihaavadele

Pindmistele marrastustele ja haavadele võib kaitseks kasutada ka haavaliime (Urgo haavaliim) ja spreiplaastreid (Urgo spreiplaaster, Hansaplast haavaliimi sprei) – pärast nahale pihustamist moodustub veekindel kile, mis soodustab haava paranemist. Sobib sellistesse kohtadesse, kuhu plaastrit on raske paigaldada, näiteks sõrmenukile.  

Akuutsete ja krooniliste haavandite, väikeste nahavigastuste, esimese ja teise astme põletushaavade ja lamatiste hoolduseks sobivad ka kaoliini ja hõbe-sulfadiasiini sisaldav pulberpihusti – näiteks Sofargen sprei. Kaoliin tekitab mehhaanilise barjääri, kuivatades ja adsorbeerides põletikust tekkinud vedelikku, hõbe-sulfadiasiin kaitseb haava bakteriaalse saastumise eest ja tagab haavakeskkonna puhtuse. Võib katta vajadusel haavasidemega.

Väiksemate traumaatiliste marrastuste ja haavade korral on hea kasutada Curiosin geeli, mida kantakse pärast naha puhastamist õhukese kihina haavale, lastakse kuivada, sidemega katmine pole vajalik. Geel loob vajaliku mikrokeskkonna, väldib mikroobide sattumist kahjustunud naha piirkonda ja aitab vähendada haava valulikkust.

Infitseerunud nahakahjustuste (lamatised, põletused, pindmised haavad, säärehaavandid) korral on abi joodpovidooni salvidest.

Armide ennetamiseks

Naha taastamiseks pärast põletusi, marrastusi, kliimakahjustusi sobib hästi Sesderma Cicases WH Epiteliseeriv kreem. Selle koostises olevad kasvufaktorid, antioksüdandid ja niisutavad toimeained kaitsevad nahka ja kiirendavad naha uuendamist. Pärast haava paranemist võib kasutada ka Dermatix Ultra geeli, mis pehmendab ja silub arme, vähendab armidega kaasnevat sügelust, ebamugavustunnet ja värvimuutusi.

Sidekoeliste või liiglihaga armide hoolduseks sobib hästi Sodermix kreem, mille koostises olevad mikrokapslid sisaldavad aktiivset taimset toimeainet, mis vabaneb nahale kandmisel.  Aitab taastada ja säilitada naha füsioloogilist seisundit, on hea talutavusega.

Samuti võib pärast haava paranemist armide ennetamiseks kasutada spetsiaalseid silikoonplaasterid   (Mepiform, Cerederm), aga nagu geelide korralgi, peab arvestama pikaajalise kasutusega.

Kõik traumahaavad on kõrge saastumisriskiga ja vajavad antiseptikat. Kui haav ei ole paranenud kolme nädala jooksul ja on kaetud haavakatuga, tuleks seda haava hooldada sarnaselt krooniliste haavanditega ja selgitada välja paranemise aeglustumise põhjus, olgu selleks siis näiteks kaasuvad haigused, alatoitumus, suitsetamine või ka näiteks vanus. Kindlasti on vaja pöörduda arsti poole.

Tihti on haav ka valulik. Siis tuleks eristada, kas tegemist on protseduuri käigus tekkiva valuga, rahuloleku valuga või asendist sõltuva valuga. Tavaliselt on pindmised haavad valulikumad kui sügavad, kus närvilõpmed on hävinud. Samuti on valu tähtis parameeter põletushaavade raskusastme hindamisel. Seni valutu haava valusaks muutumine võib viidata arenevale haavainfektsioonile. Haavavalu vaigistamiseks sobivad enamus käsimüügis olevaid valuvaigisteid.

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles