Saabus grippi haigestumise kõrghooaeg

Sirje Niitra
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Gripihooaeg on alanud.
Gripihooaeg on alanud. Foto: Priit Simson

Aasta kolmandal nädalal (17.-23. jaanuar) pöördus arstide poole ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu 6442 haigestunut ehk ligi veerandi võrra rohkem kui eelneval nädalal, laboratoorselt kinnitatud gripijuhtude arv kasvas aga 57 protsenti.


Grippi haigestumine kasvab jätkuvalt, kuid haigestunute arvu juurdekasv on hakanud aeglustuma, nentis terviseamet. Gripitaoliste haigestumiste arv kasvas veidi üle 32 protsendi ehk vähem kui 2. nädalal, mil see oli 80 protsenti.

Vanuserühmade järgi haigestusid enam kuni 5-aastased lapsed, pisut väiksem oli haigestumus vanusrühmas 5-14. Haigestunute juurdekasv väikelaste hulgas aeglustus, kuid koolilaste seas täheldati haigestumuse 138-protsendilist tõusu. Vanemaealiste elanike hulgas (65 ja vanemad) püsib haigestumine stabiilselt madalal tasemel.

Sentinelsüsteemi kaudu saabunud andmete põhjal võib hinnata grippi haigestumuse intensiivsust Eestis keskmiseks ja geograafilist levikut laialdaseks. Haigestumus ei ületa siiski varasemate aastate jooksul jälgitud tavapäraseid gripihooaja näitajaid.

Kolmandal nädalal sai Eestis laboratoorse kinnituse kokku 142 A gripi ja 9 B gripi juhtu. Täiendavalt läbiviidud A- gripiviiruse analüüs näitas, et positiivse kinnituse saanutest A-gripiviirustest 115 ehk 81 protsenti oli H1N1 (2009) ehk nn seagripp.

Erinevate respiratoorsete viiruste seas esines kolmandal nädalal enam gripi viirust ( 75 protsenti). 25 protsendil juhtudest oli haigestumine seotud muude respiratoorseid viirusnakkusi põhjustavate viirustega nagu RS-, paragripi- ja adenoviirus.

Gripihooaja algusest on laboratoorse kinnituse saanud kokku 294 A-gripiviirust, kusjuures domineerib A- gripiviiruse alatüüp H1N1(2009) ehk pandeemiline gripiviirus.

29st Euroopa Liidu liikmesriigist 25 on teada andnud grippi haigestumise tõusust.
Euroopa gripiseirevõrgustiku andmetel on haigestumuse intensiivsus väga kõrge Luksemburgis, kõrge Iirimaal ja Norras. Madalaks hindavad haigestumust Küpros, Austria, Läti, Rumeenia, Rootsi ja Wales. Ülejäänud riigid hindavad haigestumuse intensiivsust keskmiseks.

Nagu varasematelgi aastatel levib gripp läänest ida poole. Enamikus riikides domineerib sarnaselt mullusega gripiviirus A/H1N1 (2009), kuid Norras ja Prantsusmaal on enam B-gripi viirust.

Möödunud hooajaga võrreldes registreeritakse rohkem raskekujulisi gripi haigusjuhte, mis vajavad hospitaliseerimist ja intensiivravi. Enim on ohustatud krooniliste haigustega patsiendid, rasedad, väikelapsed ja vanemad inimesed.

2010. aasta oktoobrist alates on registreeritud Suurbritannias 254 gripist tingitud surmajuhtu, Hispaanias, Hollandis ja Iirimaal on olnud kokku 73 surma.

Terviseamet tuletab meelde, et gripi leviku tõkestamiseks ja tüsistuste vältimiseks tuleks haiguse ajal töölt või koolist koju jääda. Gripi kõrgajal võiksid tööandjad lubada haigusnähtudega töötajatel olla pigem mõned päevad kodus, kui jätkata haigena tööl käimist.

Kõige ohtlikum on haigust eirata ning rahuliku põdemise asemel jätkata tööl käimist, võttes samal ajal kiiret leevendust lubavaid käsimüügiravimeid. Võimaldades töötajal mõned päevad kodus põdeda, saame vältida raskeid tüsistusi ja ennetada pikemaajalist töölt kõrvalejäämist. Ühtlasi aitab see lõpetada gripi edasist levikut.

 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles