Vähiravifondi headus ületas miljonipiiri

Heilika Leinus
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vähiravifond tühjendas septembris Tallinna Lennujaama terminalis mõnda aega omapäi heategusid kogunud annetuskasti ning sealt leiti rahatähti isegi Lõuna- Koreast, Makedooniast, Filipiinidelt, Ugandast ja Lõuna-Aafrika Vabariigist.
Vähiravifond tühjendas septembris Tallinna Lennujaama terminalis mõnda aega omapäi heategusid kogunud annetuskasti ning sealt leiti rahatähti isegi Lõuna- Koreast, Makedooniast, Filipiinidelt, Ugandast ja Lõuna-Aafrika Vabariigist. Foto: Liis Treimann

Juulis ületas vähiravifondi «Kingitud elu» poolt kahe ja poole aastase tegevuse jooksul Eesti inimeste vähiravisse panustatud summa miljoni euro piiri.

Ainuüksi sel aastal on fond tervishoidu lisaraha toonud enam kui pool miljonit eurot, teatas vähiravifond. Tänavu on fond toetanud 36 inimest, seejuures ligi kümmet neist mitmel korral – nende ravi kestab ja on olnud edukas. Ainuüksi sel suvel on fond mure ravi kättesaadavuse üle ära võtnud 12 inimeselt. Fondi toetus arvestatavalt elupäevi kinkinud paljudele – näiteks 59-aastasele mehele Lääne-Virumaalt, kes võitleb juba aastaid kilpnäärmevähiga. Fond on mehele taganud ravimi Caprelsa juba aasta aega.

Samuti jätkus juulis fondi panus 49-aastase tallinlanna rinnakasvaja ravisse. Peagi juubelit tähistav naine pöördus fondi poole abi saamiseks aasta alguses. Tema ravim Kadcyla on seni maksma läinud üle 45 000 euro, millest lõviosa on panustanud fond. Naine naudib täiel rinnal värske vanaema staatust ja tema uuring haiglas näitab kasvajakollete vähenemist. 

«Miljon eurot on suur raha, kuid haigekassa eelarvega võrreldes köömes. Meie oleme selle rahaga suutnud garanteerida viimase õlekõrre, lootuse, hädavajaliku ravi, parimal juhul mitu lisaeluaastat või isegi täieliku tervenemise võimaluse peaaegu kõigile, kes on abipalvega meie poole pöördunud,» ütles vähiravifondi «Kingitud elu» juhataja Toivo Tänavsuu. 

Ka kahe ja poole aasta jooksul kogutud annetuste hulk tõusis juulis üle miljoni euro. Annetajate hulgas annavad tooni püsitoetajad, kes panustavad iga kuu endale jõukohase summaga. Juulis avas fond oma kodulehel mugava annetuskeskkonna, mille kaudu on oma internetipangas võimalik mõne sekundiga sooritada ühekordne annetus või sõlmida püsiannetus. 

Juulis kogusid vähiravifondi vabatahtlikud festivalil Retrobest, Õllesummeril, Tallinna Merepäevadel ja Viljandi folgil spontaansete annetustena kokku üle 6300 euro. Sel nädalal jätkub inimestele annetusega elu kinkimise võimaluste pakkumine Pärnus Weekendi festivalil ja järgmisel nädalal Paides arvamusfestivalil. 

«Ühel festivalil annetusi kogudes kuulsin juhuslikult enda selja taga kedagi ütlemas, et vähihaigete toetamine on nende piinade pikendamine,» meenutas Tänavsuu. «Keegi teine tegi märkuse, et tema farmaatsiale raha ei anna, usaldades vaid alternatiivravi. Vahel tuletatakse meile ka meelde, et maksumaksjate vähiravi peaks kinni maksma haigekassa. Kinnitan, et meil oleks suurim heameel, kui «Kingitud elu» fondi poleks vaja: kui kõikidele haigetele oleks parim ravi alati kättesaadav. Fond pole loodud farmaatsiatööstusele kasumi teenimiseks, me ei võitle ühegi ravivõimaluse vastu. Me ei tee haigekassa tegemata tööd, vaid laiendame inimeste arusaamu hoolimisest. Me pole isegi arstide jaoks. Oleme üks võimalik õlekõrs patsiendile. Töötame selleks, et ükski abivajaja sellest õlekõrrest ilma ei jääks,» ütles Tänavsuu. 

Kuna peagi saab vähiravifondist toetust sajas abivajaja, koostab fond sügisel oma tegevuse mõjude põhjalikuma analüüsi. 

SA Hille Tänavsuu Vähiravifond «Kingitud Elu» asutasid 5. veebruaril 2014 Hille ja Toivo Tänavsuu ja Janek Mäggi. Fond hüvitab annetustest kogunevate võimaluste piires nende patsientide raviarveid, kelle ravimeid Eesti haigekassa ei kompenseeri. Raha tuleb sihtasutusele tehtud annetustest. Fondi nõukokku, mis otsustab kas ja keda toetatakse, kuuluvad onkoloogid dr Peeter Padrik, dr Hele Everaus, dr Kristiina Ojamaa, dr Kadri Putnik ja tervise arengu instituudi direktor Maris Jesse, näitleja ja psühholoog Rita Rätsepp ja suhtekorraldaja Janek Mäggi.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles