Hiljuti USAs tehtud uuringust selgub, et süütute inimeste pihta tule avanud kurjategijad jätaksid oma kavatsused pooleli, kui teaksid, et sellega nad ajakirjanduse tähelepanu ei püüa.
Värske uuring: meedia saaks suure osa tulistamistest ära hoida (2)
5. august 2016, 21:39
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ameerika Ühendriikides asuva Western New Mexico ülikooli teadlaste uuringust selgub, et enamik kurjategijaid, kes on korraga süütute inimeste pihta tule avanud, on depressiivsed ja sotsiaalselt isoleeritud, kuid ihkavad salaja kuulsust, kirjutab Welt.
Jennifer Johnston ja tema kolleeg Andrew Joy analüüsisid kõikvõimalikke andmeid, mis on USAs enesetaputulistajate kohta kättesaadavad. Andmeid said nad uuringutest, FBI ja teiste organisatsioonide käsutuses olevatest toimikutest ja ajakirjandusest. Selgus, et peaaegu kõik kurjategijad, kes püstol käes, süütuid inimesi tapma asusid, olid 20–25-aastased, valge nahavärviga ja tundsid, et neid koheldakse ebaõiglaselt. Nad tundsid end ohvritena, kellel ei ole tulevikuväljavaateid.
Sügava depressiooni kõrval kannatasid nad ka ebatavaliselt suure eneseimetluse ehk nartsismi all. Nad olid veendunud, et on väga erilised ja väärivad midagi palju paremat, kui neil parajasti on. Seejuures oli neil ka tavapärasest suurem tähelepanuvajadust, mis jäi ühiskonnast isoleerituse tõttu rahuldamata. Sõpru oli neil väga vähe.
Ajakirjandus peaks olema tagasihoidlikum
Johnstoni ja Joy hinnangul on enesetaputulistamine justkui kiiresti leviv ohtlik nakkushaigus, mille leviku oluliseks põhjuseks on võimalus kuulsust koguda. Süütute inimeste vastu relva tõstnud noorte kurjategijate arv on teadlaste sõnul kasvanud just 90. aastatest, mil meedias hakati sellistest juhtumitest varasemast rohkem rääkima. Nad leidsid ka otsese seose meedias ilmuva teabe ja tulistamiste arvu vahel: mida rohkem ajakirjanduses ühest juhtumist räägiti, seda suurem oli pärast seda lähiajal enesetaputulistamiste arv.
Enne 2000. aastat toimus USAs aastas koolides ja avalikkuses kokku ligikaudu kolm tulistamist. Pärast seda on see arv pidevalt kasvanud ja praegu toimub üks tulistamine 12,5 päeva jooksul, kusjuures 32 päeva tagant toimub tulistamine mõnes koolis.
«Kui massimeedia suudaks kokku leppida, et kurjategijate nimesid, fotosid, üksikasjalikke lugusid ega ütlusi enam ei levitata, siis võiks enesetaputulistamiste arv hüppeliselt väheneda,» rääkis Johnston. Sel moel saaks vältida vähemalt kolmandikku tulistamistest.
Sarnaselt on USAs varem vähenenud enesetappude arv. 1997. aastal avastati, et enesetappudest rääkimine tõstab nende arvu. USA ajakirjandus loobus sel teemal kirjutamast ja enesetappude arv vähenes. «Ajakirjandus on muutuse ellukutsumisega juba korra hakkama saanud ja on võimeline seda veel kord tegema. Selleks on viimane aeg,» rääkis Johnston.