Verevähi ja allergiate vahel võib olla seos

Heilika Leinus
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Allergia lenduvate asjade suhtes võib viidata immuunsüsteemi olulistele puudustele.
Allergia lenduvate asjade suhtes võib viidata immuunsüsteemi olulistele puudustele. Foto: West Coast Surfer/picture alliance/moodboard/Scanpix

Teadlaste arvates võib naistel, kes on allergilised õhu kaudu edasi kanduvate allergeenide suhtes, esineda suurem verevähi risk kui naistel, kellel allergiat ei ole.

Teadlased kogusid andmed 66 212 mehe ja naise kohta vanuses 50 kuni 76 aastat, kes elasid Lääne-Washingtonis ja olid osalenud ja elustiili (VITAL) uuringus, vahendab Terviseuudised ajakirjas American Journal of Hematology avaldatud artiklit. Kõik inimesed, kelle andmeid uuringus kasutati, olid täitnud 24-leheküljelise soospetsiifilise küsimustiku, mis sisaldas küsimusi allergiate, isikliku haigusloo ning suguvõsas esinenud leukeemia ja lümfoomide kohta. Andmed hematoloogiliste pahaloomuliste kasvajate esinemise kohta võeti piirkonna järelvalve, epidemioloogia ja lõpptulemuste vähiregistrist.

Selgus, et õhukaudse allergeeni suhtes tundlikel naistel oli 47 protsenti kõrgem verevähi risk, Lisaks sellele oli naistel, kellel esines kolmikallergia tundlikkuse näol taimede, rohu ja puude suhtes, B-raku lümfoomi või sellega seotud haiguse väljakujunemise tõenäosus 73 protsenti suurem. Meestel ei olnud allergiatega seotud risk märkimisväärne, kuigi üldiselt oli meestel hematoloogilise pahaloomulise kasvaja väljakujunemise tõenäosus suurem kui naistel.

2000–2009. aastal oli 681 verevähi juhtumit. Verevähiga patsiendid olid teistest keskmiselt vanemad, neil oli tõenäolisemalt kaks või enam leukeemia või lümfoomiga esimese astme sugulast, nõrgem tervis ja madalam füüsiline aktiivsus. Kõige levinum vähitüüp oli väljakujunenud B-raku neoplasm, millele järgnesid müeloidne neoplasm, krooniline lümfotsütaarne leukeemia või väikeserakuline lümfotsütaarne lümfoom, ja plasmarakkude häired.

Teadlaste hinnangul võib hormoonide mõju immuunsüsteemile ja koosmõju vähki tekitavate ainetega anda küll alternatiivse bioloogilise selgituse verevähi tekkele, kuid rõhutavad et tulemusi tuleks tõlgendada ettevaatlikult. Igas verevähi alamtüübis on juhtumite arv piiratud ja arvesse tuleb võtta ka mitmekordsest testimisest tuleneva juhuse võimalust.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles