Kuidas valida vererõhuaparaati?

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: apteek

Oma vererõhuaparaat võiks olla kodus kõigil, kel on kõrge vererõhk või esinevad vererõhu kõikumised. Ent kuidas valida kümnete ja kümnete vererõhuaparaatide vahel just seda õiget? Nõu annab Apotheka farmatseut Kerli Valge.

Vererõhku tuleks kontrollida vähemalt iga kahe aasta tagant. Kui perekonnas on esinenud kõrgvererõhutõbe, infarkti või insulti või kui vererõhu näitajad on piiripealsed ehk 130–139/85–89mmHg, tuleks mõõta vererõhku vähemalt kord aastas.

Kõrge vererõhu korral ei teki alati kohe enesetundehäireid ega nähtavaid haigusilminguid, kuid süda ja veresooned kahjustuvad siiski. Kui kõrge vererõhk püsib kaua, muutuvad elundite kahjustused pöördumatuks. Seetõttu on oluline vererõhku regulaarselt kontrollida. Seda saab teha nii perearsti juures kui ka näiteks Apotheka apteegis, aga kui pereliikmeid on rohkem ja nende seas ka eakamaid inimesi, on mõistlik endale vererõhuaparaat juba koju osta. Ent kuidas valida sobilikku vererõhuaparaati?

  1. Valima peaks testitud ja kliinilised uuringud läbinud aparaadi. Tasub kindlaks teha, et vererõhuaparaat on läbinud kliinilised uuringud, see on testitud ja Terviseameti poolt heaks kiidetud. Kataloogides ja veebipoodides pakutavaid odavaid vererõhuaparaate ei ole soovitatav seetõttu osta, sest need ei pruugi täpset tulemust näidata. Vererõhu mõõtmise korral on täpsus aga ülioluline, sest tihtipeale teeb ka arst koduste mõõtmistulemuste põhjal raviotsuseid. Kõige kindlam on vererõhuaparaat osta apteegist või tellida Apotheka netiapteegist. Eelnevalt tasuks nõu küsida ka oma perearsti või ka apteekri käest. Tootjatest on maailmas kõige tuntumad Omron ja Microlife, nende aparaadid on valideeritud ehk erinevate sõltumatute erialaühingute ja laborite poolt testitud.
  2. Aparaat vastavalt vajadustele. Enne vererõhuaparaadi ostmist tuleks mõelda, kes perekonnast seda kõige rohkem kasutama hakkab ja millist aparaati oleks tal kõige mugavam kasutada. Kas paremini sobiks õlavarre või randmeaparaat? Mõlemal on omad plussid – õlavarreaparaat on laiemalt levinud, samas randmeaparaati on mugavam kotis kaasas kanda ja peaaegu märkamatult tööl või kus iganes kasutada. Randmeaparaat on populaarsem nooremate inimeste seas, vanematele inimestele on soovituslik soetada pigem aparaat, mis teostab vererõhumõõtmist õlavarrelt.

    Vererõhuaparaatide hinnad apteegis algavad 20st eurost ja lõppevad ligikaudu 110 euroga. Väga populaarne on Microlife täisautomaatne BP A6 vererõhuaparaat õlavarrele, mis teeb kindlaks ka kodade virvenduse arütmia, mis omakorda võib insulti põhjustada. Soodsaima hinnaga vererõhuaparaat Microlife Aneroid BP abil mõõdetakse vererõhku mehhaaniliselt. See tähendab, et ise tuleb rõhk mansetti pumbata ja stetoskoopi kasutades mõõta õige tulemus. Tuleb tõdeda, et täpsem tulemus on saavutatav kindlasti täisautomaatsete või poolautomaatsete aparaatidega. 

  3. Õige suurusega mansett. Lapsed ja täiskasvanud, kellel on keskmisest väiksemad või suuremad käed, võivad vajada spetsiaalset õlavarremansetti. Vale suuruse korral võib aparaat anda ka valetulemuse. Apotheka apteekides saadaolevatel vererõhuaparaatidel on universaalsed mansetid, mis peaksid sobima nii lastele kui ka suurtele inimestele.

    Meeles tuleb pidada, et enne vererõhu mõõtmist ei tohi vähemalt pool tundi juua kohvi ega suitsetada, samuti tuleks istuda vähemalt viis minutit rahulikult mugavas asendis.Käsi, millel hakatakse vererõhku mõõtma, tuleb asetada lauale, südame kõrgusele, peopesa ülespoole.

    Automaatsete vererõhumõõtjate korral tuleb järgida mõõtmise juhist – see on aparaadiga kaasas. Vererõhuaparaati valides tuleks kindlasti apteekriga nõu pidada ja saada aru, kuidas monitorilt kuvatavat infot lugeda.  

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles