Terviseamet hoiatab Moskvasse sõitjaid, sest gripi haigestumus ületas seal epideemilise läve ja kasvas 1,5 korda eelneva nädalaga võrreldes – nii seal kui Eestis domineerib pandeemiline gripiviirus, mis sai mullu tuntuks seagripi nime all.
Seagripp kogub taas hoogu
2. veebruar 2011, 17:33
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eelmisel nädalal kinnitati Eestis laboratoorselt kokku 161 A gripi ja 28 B gripi juhtu. Täiendavalt läbiviidud A gripiviiruse analüüs näitas, et positiivse kinnituse saanud A gripiviirustest 123 ehk 81 protsenti olid (H1N1) 2009 ehk seagripi viirused.
25-protsendil juhtudest oli haigestumine seotud muude respiratoorseid viirusnakkusi põhjustavate viirustega nagu RS-, paragripi- ja adenoviirus.
Gripihooaja algusest on Eestis laboratoorselt kinnitatud 451 A gripiviirust, neist 336 A(H1N1) 2009 , 1 A(H3N2) ning 51 B gripiviirust. Ülekaalus on A gripiviiruse alatüüp (H1N1) 2009 ehk pandeemiline gripiviirus (seagripp).
Laboratoorselt kinnitatud grippide arv kasvas Eestis eelneva nädalaga võrreldes 10 protsenti, gripitaoliste haigestumiste arv aga 22 protsenti.
Vanuserühmade järgi haigestusid enam kuni 5 aasta vanused lapsed. Haigestumus väikelaste hulgas kasvas umbes 20 protsenti, koolilaste seas püsib see aga stabiilsel tasemel. Täiskasvanute seas täheldati haigestumuse 33-protsendilist tõusu. Vanemaealiste elanike hulgas (65 ja vanemad) püsib haigestumine stabiilselt madalal tasemel.
Terviseamet hindab grippi haigestumuse intensiivsuse Eestis keskmiseks ja geograafilist levikut laialdaseks. Haigestumus ei ületa varasemate aastate tavapäraseid gripihooaja näitajaid.
Euroopa gripiseirevõrgustiku andmetel on haigestumuse intensiivsus väga kõrge Luksemburgis; kõrge Norras, Leedus ja Bulgaarias. Madalaks hindavad haigestumust Küpros, Rootsi ja Wales. Ülejäänud riigid hindavad haigestumuse intensiivsust keskmiseks.