Poliitiliste erakondade valmiseelsel debatil tervishoiu edendamiseks jagus lubadusi kuhjaga, ehkki sageli polnud arusaadav, kust nende täitmiseks raha tuleb.
Poliitikutel jagub valimiste eel ilusaid lubadusi ka tervishoiule
4. veebruar 2011, 18:25
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Reformierakonda esindav sotsiaalminister Hanno Pevkur üritas näidata olukorda muidugi ilusamana kui see tegelikult on, väites et tervishoidu on viimase viie aastaga tulnud kaks korda rohekm raha kui aastatel 2003-2004. Ta rõhutas, et tervishoidu ei saa vaadelda eraldi muust riigist ning lisaraha vajavad ka päästjad ja õpetajad.
Reformierakond on seadnud loosungiks eluea pikendamise ja tervena elatud aastate arvu suurendamise. Selleks tuleb teha tervisekontrolle ja kasvatada ennetusprogrammide mahtu. Ravimiturg tuleb aga vabamaks muuta, kaotada piirangud ja luua näiteks e-apteeke, apteegibusse ja teisi uusi võimalusi. Tuleb algatada debatt, kas haigushüvitised peavad olema ravikindlustuse rahastada ja haiglavõrk tuleb välja arendada.
Sotsiaaldemokraadid soovivad neid esindanud Heljo Pikhofi sõnul perearstinduse rahastamist riigieelarvest, milleks kuluks hinnanguliselt miljard krooni. Lisaks oleks vaja tööõnnetuste ja kutsehaiguste kindlustust, mille võiks kinni maksta tööandja. Iga inimene peaks sotside nägemust mööda pääsema perearsti vastuvõtule 3 päevaga, eriarsti juurde 3 nädalaga ja operatsioonile 3 kuuga. Vaja oleks ka patsiendi seadust.
Keskerakond, mida esindas doktor Peeter Laasik, lähtub tervishoius solidaarsuse põhimõttest. Lisaraha arstiabi parandamiseks loodetakse saada nii astmelisest tulumaksust kui kapitalimaksudest.
Töövõimetushüvitised peaksid keskerakonna soovil jääma riigieelarve kanda, hambaraviks tuleks aga igale inimesele avada tema personaalne konto, kuhu riik kannab teatud summa peale ja kui raha ära ei kuluta, ei pea seda ka tagasi maksma. See motiveeriks terve olema.
Ravimiturul tuleb tekitada konkurents ja lõpetad ELi dubleerimine ravimiametis. Esimene aasta nõuaks Keskerakonna ettepanekute realiseerimine 1 miljard krooni, edaspidi aga 1,5-1,7 miljardit krooni aastas.
Rahvaliit soovib Mai Treiali sõnul viia meie tervishoiu rahastamise järk-järgult Euroopa keskmisele tasemele. Igale inimesele tuleb kehtestada tervisekaart ja hambaravi viia haigekassa rahastatavaks esmatasandi tervishoiuteenuseks. Ravimite ja meditsiinitarvikute käibemaks tuleks alandada 5 protsendini.
Haiglatele peaks taastama kapitalikulude tasumise riigi poolt. Lisaraha saamiseks tuleks laiendada tulubaasi ja maksustada riigist väljaviidav raha. Need, kes saavad rohkem kui kolm keskmist palka, peaksid hakkama maksma lisatulumaksu. Kokkuhoidu annab ka raha suunamine haiguste ennetamisse. Hambaravi peab olema kõigile kättesaadav.
Roheliste erakonda esindanud Aleksander Laane rõhus tervishoiu suurema rahastamise vajadusele riigieelarvest ja tervemale elukeskkonnale. Kasutusele tuleks võtta uued ja paremad ravimid ja piirata transrasvade kasutamist.
Praegu riigikogus sotsiaalkomisjoni juhtiv Urmas Reinsalu tuli IRLi nimel välja põhjaliku programmiga, mille teostumise eelduseks pidas ta aga tööturu taastumist, kust tuleks raha juurde. Veel pidas ta oluliseks terviseennetuse tõhustamist ja ravimite omaosaluse täiendavat hüvitamist teatud elanikerühmadele riigieelarvest.
Perearstidel toimiv kvaliteedisüsteem peaks laienema tulevikus ja eriarstidele. Hooldusravi eest peaks tasuma üheskoos haigekassa, kohalik omavalitsus ja patsient. Eriarsti juurde pääsemisel peaksid olema eelistatud suure suremusriskiga haigusi põdevad inimesed.