Menopausiga kaasnevate hädade vastu saab abi

Heilika Leinus
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Menopausiga võib kaasneda ka peavalu.
Menopausiga võib kaasneda ka peavalu. Foto: Panther Media/Scanpix

Menopaus on universaalne füsioloogiline muutus, mida kogevad kõik naised ja on seetõttu erinev haigustest. Vajadusel tuleb seda ravida.

Menopaus, viimane ovaariumite poolt kontrollitud menstruatsioon, saabub keskmiselt 50aastaselt, kirjutab Made Laanpere portaalis Terviseuudised. Kuigi enamikule naistest ei ole menopaus negatiivne kogemus, sõltub üleminekuea saabumisega seotud kogemus lisaks bioloogilistele teguritele ka psühholoogilistest, sotsiaalsetest ja kultuurilistest teguritest.

Ligikaudu viiendikku üleminekueas naisi tabab klimakteeriline sündroom ehk väljendunud ja tugevad kaebused üleminekueas. Eestis kasutatakse üleminekuea ravi hoolimata headest võimalustest suhteliselt vähe. Seetõttu on oluline, et appi tuleksid perearstid, kelle kaudu võiksid naised saada ka vajalikku nõustamist elustiili, toitumise, füüsilise aktiivsuse ja kahjulikest harjumustest vabanemise kohta.

Mis on klimakteeriline sündroom?

Kõige sagedasemateks sümptomiteks üleminekueas ja enamasti hormoonasendusravi alustamise näidustuseks Euroopas on vasomotoorsed kaebused ehk kuumahood ja higisööstud. Need kaebused on seotud naissuguhormoonide ehk östrogeenide puudusega.See võib olla ka põhjuseks, mis osadel naistel tekivad ka psühholoogilised probleemid.

Milline ravi ja kellele?

Hormoonasendusravi (HAR) on ravi östrogeeni (neile, kel on eemaldatud emakas) või östrogeeni ja progestageeni kombinatsiooniga (kõigile ülejäänutele) üleminekuea sümptomite leevendamiseks või preventiivsetel (osteoporoos) näidustustel. Tavaliselt on hormoonasendusravist abi naistel, kellel esinevad üleminekuea kaebused. Lisaks moodustavad olulise patsientide rühma enneaegse ja varajase menopausiga naised, kuid viimastega peaks tegelema naistearst.

Tänaseks ei ole teada ühtegi teist ravimeetodit peale HARi, mis oleks tõhus klimakteerilise sündroomi leevendamiseks ja parandas oluliselt selle all kannatavate naiste elukvaliteeti. Lisaks avaldab HAR soodsat toimet sidekoele, nahale, liigestele ja selgroolülide vahelistele diskidele, parandab menopausiga seotud psühholoogilisi probleeme, unehäireid, lihas- ja liigesvalusid.

Siiski on HARil vastunäidustusi, millega tuleb arvestada. Näiteks ei sobis see ravi naistele, kellel on östrogeensõltuvad pahaloomulised kasvajad või kellel on varem esinenud sügav veenitromboos, kopsuarteri trombemboolia või ajuinfarkt.

Millal ravi alustada ja lõpetada?

Kõik tänasel päeval ilmunud teaduskirjandus ja ravijuhised rõhutavad HAR ajastamise olulisust. Nii südame ja veresoonkonna haiguste kui osteoproosi seisukohast on oluline alustada HARi varakult, kui muutused luu mineraalses tiheduses on tagasihoidlikud ja veresoonte seinas pole haiguslikke muutusi väljakujunenud. Seetõttu tuleks ravi alustada kohe klimakteerilise sündroomi diagnoosimisel. Siis teenib see ka preventiivseid eesmärke –  vähendada kardiovaskulaarsete haiguste, II tüüpi diabeedi riski, käärsoole vähi ja luumurdude riski. Hetkel valitseb seisukoht, et kuigi ravi kestuse suhtes ei ole piiranguid, siis seda reeglina ei alustata naistel, kel menopausist möödas enam kui kümme aastat.

Loe täismahus artiklit portaalist Terviseuudised.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles