Euroopa Liit kaitseb Eesti patsienti vikatimehe eest (8)

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Helary Lainjärve sõnul võib välismaale ravile minemine tulevikus olla ravijärjekorra lõpus ootavatele patsientide jaoks ainus võimalus.
Helary Lainjärve sõnul võib välismaale ravile minemine tulevikus olla ravijärjekorra lõpus ootavatele patsientide jaoks ainus võimalus. Foto: Anke Teschner/Caro/Scanpix

Portaali Medihub tegevjuht Helary Lainjärv arvab, et kui Eestis ravijärjekorrad veelgi pikenevad, siis tasub eestlastel kasutada Euroopa Liidu õigusest tulevaid eeliseid ja Eesti Haigekassa kulul hoopis naaberriikidesse ravile minna.

Euroopa Liit kaitseb Eesti patsienti ka olukorras, kus haiglatel puudub võimalus osutada alarahastatusest tingitult tervishoiuteenuseid, rääkis Medihubi juht Helary Lainjärv Med24le. Kõikidel Euroopa Liidu liikmesriikidel oli kohustus võtta hiljemalt 25. oktoobril 2013 oma õigussüsteemi üle direktiiv patsiendiõiguste kohaldamise kohta piiriüleses tervishoius. See annab Euroopa Liidu kodanikele õiguse saada plaanilist arstiabi ükskõik millisest teisest ELi liikmesriigist.

Koduriigi kindlustussüsteem peab teises liikmesriigis saadud plaanilise ravi hüvitama samadel alustel nagu oleks teenus tarbitud koduriigis. Selleks tuleb patsiendil esiteks hankida saatekiri eriarstile, teiseks broneerida vastuvõtuaeg teise liikmesriigi erakliinikusse ning pärast arve tasumist esitada taotlus hüvitise maksmiseks haigekassale. Kui ravi välisriigis on kallim kui Eestis, siis tuleb hinnavahe kinni maksta patsiendil. Hüvitamata jäävad ka omaosalus- ja sõidukulu.

Kui haiglad enam lepingumahtu ületavat tööd ei võimalda, siis tooks see kaasa järjekordade pikenemise, kuna lõpmatuseni pole võimalik ühelgi asutusel teenuseid osutada alla omahinna. Pikkade järjekordade veelgi pikendamine jätaks ravi ootava patsiendi aga sootuks hätta ning halvimal juhul toimetab siis lõikuse hoopis vikatimees, arvab Lainjärv. Ta avaldab siiski lootust, et olukord Eesti tervishoius kunagi nii halvaks ei muutu.

Tervemad ja krapsakamad patsiendid või nende sugulased õpivad ilmselt patsiendi suhtes ebasõbralikust süsteemist mööda hiilima ja seavad sammud erakliinikute poole. Kuna hüvitist on haigekassal kohustus maksta vaid teistes riikides, kuid mitte Eesti erakliinikutes osutatud teenuse eest, siis võib juhtuda, et tulevikus tuleb nii mõnelgi patsiendil seada sammud naaberriikide erakliinikute poole. Kui patsient saab oma perearstilt saatekirja eriarstile, siis võib ta valida ükskõik millise raviasutuse või arsti Euroopa Liidu piires. Samas tuleb meeles pidada, et hüvitist on patsiendil õigus saada üksnes tervishoiuteenuse eest, mida tal on haigekassa kulul õigus saada ka Eestis.

Medihub on portaal, mis aitab välispatsiente Eesti haiglatesse ravile.

Loe täismahus artiklit portaalist Med24.

Kommentaarid (8)
Copy
Tagasi üles