Perearst: haiguste ennetus on praegu lahja

Sirje Niitra
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Anneli Talvik
Anneli Talvik Foto: Erakogu

Perearst Anneli Talviku sõnul pole praegu võimalik inimeste tervist niisama kontrollida, sest selleks ei jagu perearstil ei aega ega vahendeid.


«Tegelikkus on aga selline, et kui inimene täna pöördub perearstile jutuga, et ta soovib oma tervist kontrollida, siis ta eriti midagi ei saa. Õigemini sõltub see perearstist, kui valmis ta on kulutama oma energiat, raha ja aega, et asjale põhjalikult läheneda,» selgitas Talvik.

Haigekassa ei maksa tervete uuringuid kinni

Mõni perearst on tema sõnul suurem «fänn» ja tegeleb sellise inimesega põhjalikult, ehkki haiged ootavad selle võrra kauem ja järjekord pikeneb. Nimelt ei maksa haigekassa perearstile mingeid uuringuid kinni, mis pole tehtud «lähtuvalt meditsiinilisest näidustusest» ja patsiendi soov saada kontrolli ennetuse eesmärgil sinna lõpebki.

«Kogu haigekassa jutt sellest, et ennetustegevus on pearaha sees ja arst juba praegu peab seda tegema, on nonsenss. Sest täna neelavad haiged ja paberitöö kogu raha ja aja ära,» lausus Talvik.

Ta lisas, et haigekassa maksab kinni mõned üksikud uuringud, näiteks veresuhkru, kolestrooli ja veel mõned, kuid ka seda mitte iga aasta ja mitte igal isikul. Näiteks makstakse kolesteroolianalüüs kinni 45-aastasel, aga mitte 32-aastasel.

Kokkulepet, millal, kui sageli ja kellele teha tavalist üldvereanalüüsi, pole aga üldse ja sellega pole perearstinduse rahastamisel arvestatud. «Tegelikult võiks ikka aeg-ajalt teha põhjaliku vereanalüüsi täiesti tervele inimesele - nii soovitavad hematoloogid, et leida varakult verevähki,» lausus tunnustatud perearst.

Patsientidele on see halb üllatus

«Iga inimene on indiviid oma riskide, pärilikkuse ja haigustega. Seega peaks igale inimesele tegema pisut erinevaid uuringuid ja see on ka inimeste ootus. Nad tahavad ikka, et arst annaks mingi hinnangu hetketervisele ja riskidele tulevikus. Ja siis saabki inimene teada, et täishinnangut haigekassa raha eest ei saa. See on paljudele halb üllatus,» rääkis tunnustatud perearst.

Asja teine külg on, et kõikide uuringute-analüüside tegemine pole ka mõttekas. Maksumaksja raha kulutamisel peab tuginema rangelt teaduspõhisele soovitusele, mis vanuses isikul, millise analüüsi või uuringu tegemine on vajalik ja toob rahvatervisele kasu.

Sellist kokkulepet Eestis praegu pole. Talviku sõnul on perearstide selts teinud ammu sotsiaalministeeriumile ettepaneku, et tuleks kokku leppida, et maksumaksja saaks vähemalt need uuringud, mis on tõenduspõhised. Täna ta neid ei saa.

Inimene peab ka ise panustama

Kõik ülejäänud peaks olema selline pakett, kus inimene maksab soovi korral ise, sest neid, kes tahaksid äärest ääreni kõike enda kohta teada saada ja seda igal aastal, on perearsti sõnul palju. Täna ei aita neid keegi. Ometi oleks perearstid valmis seda tegema.

Kui perearstil on liiga suur nimistu, kulubki kogu aeg kulub haigetele. «Praeguse seisuga tundub, et paras nimistu oleks kõvasti väiksem, kui reaalselt on. Ja kui ka leitakse raha, et analüüse teha, peab keegi need patsiendile lahti seletama. Perearsti kõrvale on vaja teist õde ja assistenti, kes telefonile vastaks koos kõige selle juurde kuuluvaga,» rääkis Talvik.

Õe tööks on vaja lauda, tooli, arvutit ja kabinetti, mille rentimiseks peab haigekassa raha eraldama. Tänastes ruuminõuetes on olemas arstikabinet ja protseduurituba, aga õe kabinetti pole.

Talviku sõnul on probleemiks ka patsiendi vastutus. On inimesi, kes arvavad, et tervise annab arst ja kes ise pole valmis panustama.

«Idee, mille pakkus poliitikute debatil välja roheliste esindaja, et inimene teeb terviselepingu, kus lubab midagi ise oma eluviisides muuta, on ju suurepärane. Ma ei saa aru, miks saal sel kohal naeris. Minu meelest on asjal jumet - kui inimene võtab näiteks arsti soovitusel maha üleliigsed 10 kilo, saab ta vastu mingi vautšeri, mida saab kasutada hambaravis või apteegis või ujulas.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles