Need haigused on lapseootel naistele eriti ohtlikud
7. oktoober 2016, 15:04
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Raseduse ajal mitmed viirus- ja nakkushaigused tavalisest ohtlikumad, sest naise immuunsüsteem kohaneb ümber nii, et ta loodet ei ründa.
Rasedus ajal toimub naise immuunsüsteemis mitmeid muutusi, mis on vajalikud loote suhtes immuuntolerantsi tekitamiseks säilitades samaaegselt vastupanuvõime nakkushaigustele, kirjutab naistearst Kristiina Rull portaalis Terviseuudised. Lapseootel naise keha reageerib haigustekitajatele tavaliselt B-rakulise immuunsuse kaudu ja immuunsüsteemi poolt tekitatud antikehi kasutades. Seetõttu saavad vabamalt tegutseda need haigustekitajad, millega võitlemiseks kasutatakse enam T-rakulist immuunsust ja Th1 rakkude poolt toodetud tsüstokiine.
Raseduse ajal toovad endaga sagedamini soovimatuid tagajärgi kaasa mitmed viirushaigused ning algloomade ja mükobakterite poolt tekitatud nakkused, nagu näiteks gripp, punetised, tsütomegaloviirus, toksoplasmoos, tuberkuloos ja listerioos.
Raseduse ajal võivad haigustekitajad emalt lootele üle kanduda platsenta kaudu, kuid ka sünnituse ajal, kui loode läbib sünnitusteid. Platsenta kaudu jõuavad looteni näiteks punetiste viirus, parvo- ja tsütomegaloviirus, süüfilist põhjustav bakter Treponema pallidum ja Toxoplasma gondii nimeline parasiit. Sünnitusteedest jõuavad looteni muu hulgas kanduda ka herpesviirus, tuulerõugete viirus ning suguhaigustest ka tripper ja klamüdioos. Mõned viirused, nagu näiteks tsütomegaloviirus, levivad ka rinnapiimaga. HIV levib aga kõigil eelpool nimetatud viisidel.
Eestis on viimasel paaril aastakümnel toimunud olulisi muutuseid mitmete loodet ohustavate nakkuste esinemises. Tänu vaktsineerimisele on Eestis punetised (samuti leetrid) muutunud harvaks haiguseks ja nii ei ole enam ka kaasasündinud punetisi. Kõiki rasedaid testitakse süüfilise suhtes ning kaasasündinud süüfilise juhte ei ole registreeritud juba alates 2010. aastast. Kaasasündinud HIV juhtumeid, kus loode on saanud viiruse emalt raseduse või sünnituse ajal ei ole viimasel paaril aastal enam olnud. See näitab, et rasedate skriinimine ning õigeaegne ravi on olnud hea tulemuslikkusega.
Toksoplasmoosi ja listerioosi registreeritud juhtusid on terve Eesti kohta viimastel aastatel olnud aga alla kümne. Seetõttu on tõenäosus et lapseootel naine on nende üksikjuhtude hulgas ja see ka lootele üle kandub, üsna väike.
Kui lapseootel naisel haigus juba on, siis sõltub see, kas loode emalt haiguse saab, mitmetest erinevatest asjaoludest. Väga olulised on ema üldine seisundist, saadav ravi ja see, kui kaugele on rasedus kokkupuute hetkel arenenud.
Loe lähemalt portaalist Terviseuudised.