Viis huvitavat fakti kolesteroolist

Apotheka
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Apotheka

Suurenenud kolesteroolisisaldus veres on üks peamiseid südame- ja veresoonkonna haiguste riskifaktoreid – see tähendab, et on oht näiteks südamelihase infarktile või insuldile. Aga mis see kolesterool ikkagi on ja mida sellest veel teadma peaks?



1. Ilma kolesteroolita elada ei saa, kuid kõrgenenud kolesteroolitase võib tappa. 

Kolesterool on meie kehaomane aine, millel on organismis mitmeid väga olulisi funktsioone. Kolesterool on oluline rakumembraanide komponent ning mitmete eluliselt vajalike ainete (sapphapped, steroidhormoonid jne) sünteesi lähteaine. Kolesterool on vajalik luustiku, lümfisüsteemi, aju ja ka südame töös.  Liigse kolesterooli sisalduse tõttu veres tekivad veresoonte siseseintele lipiidnaastud. Naastud sidekoestuvad ja lupjuvad – tekib ateroskleroos. Lupjumine muudab soonte seinad jäigaks ja rabedaks. Ateroskleroosi kõige rängemaks tagajärjeks võib olla tromboos, veresoone lõhkemine, südameinfarkt või ajuinsult. Kuna kõrgenenud kolesteroolitase on ohtlik ning juba tekkinud ateroskleroosi välja ravida ei saa, tuleks teha kõik endast sõltuv, et kolesteroolitaset normaalsena hoida ja veresoonte lupjumist vältida.

     2. Kõrgenenud kolesteroolitase võib põhjustada erektsioonihäireid ja kasvajaid.

Kõrgenenud kolesteroolitasemest tingitud südame ja veresoonkonnahaigused on üldteada fakt. Vähem teatakse seda, et kõrge kolesteroolitase võib põhjustada mitmeid teisi terviseprobleeme.

Rootsis 2005. aastal tehtud uuring näitas, et kõrgenenud kolesteroolitasemega meestel on tõenäosus haigestuda munandivähki 4,5 korda kõrgem kui normaalse kolesteroolitasemega meestel. Teadlased seostavad kõrget kolesteroolitaset ka erektsioonihäirete, neeruhaiguste, maksatsirroosi ja isegi Alzheimeri tõve tekke riskiga. 

     3. Mõnikord on kõrgenenud kolesteroolitase nähtav peeglisse vaadates.

Enamasti on nii, et ka kaugelt üle normi piiride olev kolesteroolitase ei anna endast tunda – inimene tunneb ennast hästi. Tavaliselt saame me kõrgenenud kolesteroolitasemest teada arstilt, vereanalüüsi tulemuste põhjal. Mõnikord, eriti päriliku hüperkolesteroleemia korra, muutub kõrge kolesteroolitase ka palja silmaga nähtavaks: silmade ümbrusesse tekivad nn ksantelasmid – naha-alused kollakat värvi pikergused kolesteroolikogumid.  Ksantelasmide olemasolu võib olla seotud ka teiste haigustega, nt. diabeediga.

     4. Higistamine võib tõsta „hea“ kolesterooli taset.

Õige toitumisega on võimalik kolesteroolitaset normis hoida. Soovitav on süüa kiudainerikkaid toite nagu täisteratooted ning puu- ja köögiviljad. Abiks on väärtuslikke õlisid sisaldavad pähklid ja seemned ning antioksüdantidest rikas roheline tee. Sojas ja kanamunades leiduv letsitiin aitab samuti kolesterooli ohjata. Hiljutised uuringud on näidanud, et ka higistamisest ehk regulaarsest piisava intensiivsusega kehalisest tegevusest võib olla abi: nimelt tõstab see märkimisväärselt „hea“ kolesterooli (HDL) taset veres. Loomulikult ei toimu see kohe vaid pikemaaegse regulaarse treeningu tagajärjel.

     5. Kolesteroolitaset aitavad normis hoida looduslikud vahendid.

Kolesterooli normis hoidmiseks on soovitav apteegist küsida looduslikke vahendeid, millest tõhusaimaks on punane fermenteeritud riis, õigemini – selles sisalduv aine nimega monakoliin K. Teadusuuringutega on tõestatud, et 10mg monakoliin K tarbimine päevas aitab hoida normaalset kolesteroolitaset. Juhul, kui teil on nii kolesterooli kui veresuhkru tasemed piiripealsed või kõrgenenud, oleks õigem apteegist küsida sellist preparaati, mis sisaldab nii monakoliin K kui ka berberiini. Selline kombinatsioon hoiab kolesterooli taseme kontrolli all ja aitab ka kõrgenenud veresuhkru tasemega paremini toime tulla. Berberiin toetab ka monakoliin K toimet.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles