Pildid: Coxsackie viirus võib panna käed ja jalad kestendama

Heilika Leinus
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärast haigusest tervenemist hakkasid lapse käed ja jalad nahka ajama.
Pärast haigusest tervenemist hakkasid lapse käed ja jalad nahka ajama. Foto: Erakogu

Hiljuti haigestus Coxsackie viirusesse kolmeaastane poiss, kellel tekkisid nii suhu kui ka ülejäänud kehale valusad villid, mistõttu lapse käed ja jalad hakkasid pärast haigust nahka ajama.  

«Meil algas see viirus palavikuga,» kirjeldas lapse ema Liina. «Palavikku oli üks päev ja 38 kraadi. Järgmisel päeval kurtis mu kolmeaastane poeg, et ei saa neelata ja kurk valus.» Esimese asjana otsustas Liina enda sõnul «ise arsti mängida» ja vaatas lapsele taskulambiga kurku. «Seal oli verised täpid. See ehmatas ikka korralikult ära. Helistasin perearstile ja läksime paari tunni jooksul arstile,» rääkis ta.

Alguses tekkisid lapse kurku ja kehale punased laigud.
Alguses tekkisid lapse kurku ja kehale punased laigud. Foto: Erakogu

Arsti juurde jõudes olid ema sõnul pojale löönud täpid pepule, kõhule ja jalgadele. «Alguses olidki väiksed täpid hästi tihedalt.  Hiljem aga tulid kätele ja talla alla nagu valumid, mis meil villideks päris ei kujunenud. Vaatepilt oli selline, nagu oleks tikuga põletatud täpikesed. Kurgus olid verised täpid muutunud paari päevaga villideks ja haavadeks,» meenutas Liina.

Tema sõnul oli lapsel väga valus ja ka valuvaigisti ei leevendanud olukorda kuigivõrd. Peale selle tundusid villidega laigud ema sõnul ka sügelevat, sest laps kratsis tallaaluseid suure innuga. Kui mujal kehas saab villide põhjustatud vaegusi leevendada, siis kõris villide tõttu tekkinud haavade põhjustatud valu leevendada ei saa.

Ema sõnul algas lapse haigus 2. oktoobril ja lõppes 14. oktoobril. Praegu ajavad poisi käed ja jalad ema sõnul veel kõvasti nahka ja näevad välja nii, nagu pärast tavaliste villide tekkimist ja katkiminemist. Liina sõnul oli tema sõbranna lapsel hiljuti sama haigus. Sõbranna laps paranes kiiremini, kuid nüüd on hakanud ta kätel küüned maha tulema.

Pärast haigusest tervenemist hakkasid lapse käed ja jalad kestendama.
Pärast haigusest tervenemist hakkasid lapse käed ja jalad kestendama. Foto: Erakogu

Küünte mahatulemisest on teateid tulnud ka ämmaemandatele. Näiteks rääkis üks ämmaemandate nõuandetelefoni 12252 Facebooki lehe külastaja, et ka tema 15-aastane laps põdes selle haiguse hiljuti Soomes läbi ja nüüd, kuu aega hiljem tulevad lapsel küüned ükshaaval ära.

Nahk hakkas ära tulema kohtadest, kus varem olid villid.
Nahk hakkas ära tulema kohtadest, kus varem olid villid. Foto: Erakogu

Ämmaemand Liina Normeti sõnul tulevad küüned Coxsackie viiruse tõttu lahti siiski harva, üksnes neljal protsendil juhtudest. See toimub kolm kuni kuus nädalat pärast haigestumist. «Sellisel juhul soovitatakse küüned ära lõigata, et need kuskile kinni ei jääks. Küüned kasvavad tagasi kolme kuni kuue kuu jooksul ja see ei jäta püsivaid kahjustusi,» andis Normet nõu.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles