Riigi tellitud digiregistratuuri tegemiseks kulutati paarsada tuhat eurot

Hanneli Rudi
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Digilahenduse asemel tuleb mõnes haiglas leppida järjekorramasinaga.
Digilahenduse asemel tuleb mõnes haiglas leppida järjekorramasinaga. Foto: Mihkel Maripuu

Üleriigilise digiregistratuuri tegemisele kulutati kümme aastat tagasi pea 200 000 eurot, süsteemi kasutavad ühe tarkvarafirma kliendid. 

«Digiregistratuuri maksumus on suurusjärgus 193 000 eurot. Omaosalus oli sellest 48 000 eurot ja struktuurfondide osa 145 000 eurot,» ütles E-Tervise juhatuse liige Margus Auväärt.  Need kulud kaeti 2007–2008. aastal ning tehti Auväärti sõnul selleaegse kogemuse ja teadmiste pinnalt. «Samas on tänaseks tehnoloogia edasi arenenud ning avanenud ka uued võimalused,» lisas Auväärt.

Auväärti sõnul on tervise infosüsteemi juures arendatud digiregistratuur hajus lahendus. «Põhilised kasutajad on Medisofti tooteid kasutavad tervishoiuteenuse osutajad (tarkvarad on Perearst2 ja Liisa - haiglatele toodetud lahendus),» selgitas ta. Praegune infosüsteem vahendab broneerija ja teenusepakkuja tehnilisi sõnumeid. Kui palju seda kasutatakse, ei osanud Auväärt öelda.

Varem on Auväärt Postimehele öelnud, et E-Tervise  loodud lahendusele ei arendatud tehnilistel põhjustel patsiendiportaali liidest ning see ei võimaldanud digiregistratuuri täies mahus tööle rakendada. Haiglad ei võtnud  väljatöötatud digiregistratuuri kasutusele, kuna eelistasid oma lahendusi.

Selleks et digiregistratuuri juurutamine oleks edukam, liideti 2015. aastal otsus, et liidetakse digiregistratuur, e-konsultatsioon ja digisaatekiri üheks projektiks. Paari nädala eest ütles Auväärt, et digiregistratuuri kohta töötatakse välja lahendust, et inimesed saaksid visiidiaegu broneerida ühest kohast. Projekti plaanitud valmimisaeg on hiljemalt aasta 2018. «Süsteemi arenduste eest on tasunud sotsiaalministeerium ning edasised prognoositavad kulud sõltuvad lahendusest, mille kohta lõplikke otsuseid alles tehakse,» ütles sihtasutuse juhataja.

Haigekassa lepingute haldamise talituse spetsialist Tiiu Rudov rääkis eelmisel nädalal Postimehele, et digiregistratuuri tööle hakkamise eeldus on digisaatekirja ja e-konsultatstiooni rakendumine.

Haigekassa tervise edenduse ja kommunikatsiooni talituse juhi Liis Hinsbergi sõnul saab e-konsultatsiooni kasutada allergoloogia-immunoloogia, endokrinoloogia, gastroenteroloogia, hematoloogia, kardioloogia, neuroloogia, onkoloogia, ortopeedia, otorinolarüngoloogia, pediaatria, pulmonoloogia, reumatoloogia ja uroloogia erialadel.

 Alates 2017. aasta jaanuarist on perearstil võimalik hakata küsima e-konsultatsiooni nefroloogia, sisearsti ja psühhiaatria erialal.

Selle aasta kolmandas kvartalis tasus haigekassa 1 278 e-konsultatsiooni eest ligi 17 500 eurot, mida on 44 protsendi võrra rohkem kui eelmise aasta samal perioodil.

Väljastatud digisaatekirjad (1.01-30.09)

Maakond

Digisaatekirjade arv

Harju

2836

Hiiu

39

Ida-Viru

109

Jõgeva

17

Järva

35

Lääne

76

Lääne-Viru

74

Põlva

36

Pärnu

59

Rapla

77

Saare

30

Tartu

206

Valga

18

Viljandi

41

Võru

23

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles