Perearst: inimesi peaks HIV-testile tooma kasvõi politseiga (4)

Maiken Mägi
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
HIV-i ennetamisele ja ravimisele on ainuüksi sel aastal eraldatud 14 miljonit eurot.
HIV-i ennetamisele ja ravimisele on ainuüksi sel aastal eraldatud 14 miljonit eurot. Foto: Tairo Lutter

Perearst Diana Ingerainen rõhutab HIVi masstestimise vajalikkust ning ka meditsiinitöötajate teadlikkuse tõstmist, Narva linnaarst Andrei Antonov aga tõdeb, et rohkem peaks tegelema nendega, kes juba on HIV-positiivsed.

«Mina näen, et masstestimine tuleb Ida-Virus ja Tallinna piirkondades kiiresti ellu viia,» ütles perearst dr Diana Ingerainen täna Riigikogus toimuval HIV-teemalisel ümarlaual. Ta lisas, et tal on hea meel, et Eestis on jõutud kokkuleppele võrgustiku toimimise osas ning loodab, et perearstide koostöö infektsionistidega läheb järjest paremaks.

«Masstestimine on väga vajalik. See tähendab seda, et see, kes pistab perearstikeskuses nina ukse vahelt sisse, seda perearstid ka testivad. Ja selle, kes ei pista, kutsume aktiivselt kohale, kui vaja, kasvõi politseiga. Umbes seitse miljonit visiiti tehakse aastas perearstide juurde – see on see koht, kust saab inimesed kätte, et neid testida,» selgitas Ingerainen.

Ta tõdes, et ka perearstide ja –õdede seas on mõttetut hirmu HIV ees päris palju. See tähendab, et lisaks noortele ja keskealistele on oluline tõsta ka meditsiinitöötajate teadlikkust HIVi osas.

«Ka perearstikeskustes tuleb läbi mõelda, kuidas testida ja inimestele läheneda. Kui me inimesele ainuüksi räägime testimise võimalusest – see on juba üks meede – hakkab ta mõtlema, kuidas terve püsida,» lisas perearst.

Narva linnaarst Andrei Antonov lisas, et Eesti suurimas epideemiakoldes on viis protsenti inimestest nakatunud - need on suuremas osas üle 30aastased täiskasvanud, kellest rohkem on naisi. «Narvas oleme harjunud, et meil on epideemia – meil on kogu aeg Eesti kõige suuremad numbrid,» rääkis ta. Narvas elab 60 000 inimest, kellest eeldatavalt 3000 on HI-viiruse kandjad.

«Igal aastal räägime, et oleme midagi saavutanud, aga me ei räägi haigetest inimestest, sest iga nakatunu taga on ju mitu kontakti. Nendega me head tööd siiani kahjuks ei tee. Haiged on haiged – aga nende keskmine seksuaalkontaktide arv on kolm kuni inimest,» tõdes arst.

Tänavu on 11. novembri seisuga Eestis diagnoositud 188 HIV-nakatunud isikut. Kokku on aastate jooksul Eestis HI-viirus diagnoositud 9451 inimesel, sealhulgas aids 487 inimesel. Eesti on uute HIV juhtuda arvu poolest 100 000 elaniku kohta Euroopa Liidus esikohal ja epideemia lõpetamiseks Eestis on vajalik suurendada ning suunata kõik HIV diagnoosi saanud inimesed koheselt ravile.

Kommentaarid (4)
Copy
Tagasi üles